Õie läbimõõt keskmiselt 3,5 cm. Selle järgi jaotatakse õied: 1. Alla 3,5 cm - väike; 2. Üle 3,5 cm - suur. Hinnatakse värvust ja suurust äsja avanenud õie puhul. Olenevalt sordist avanevad õied erinevatel aegadel: osadel sortidel varahommikul, teistel keskpäeval. Vili e. mari: Mari kujuneb sigimikust, on kahepesaline ja paljuseemneline. Kuju poolest võib olla mari kas kerajas või ovaalne. Värvuselt on ta enamasti roheline, kuid võib olla ka pigmenteerunud hele- või tumevioletseks. Mari on mürgine, kuna sisaldab solaniini. Marja tekkimine või mittetekkimine on sordiomane tunnus. 1000 seemne mass 0,5-0,6 g. Mugul e. muundunud vars: Moodustub mullasisese varre külgharu e. stooloni tippu. Oma olemuselt on ta toitainete säilitamise organ. Stoolonid kasvavad mullas horisontaalselt. Vastavalt stoolonite pikkusele jagunevad pesad: 1. Hajus pesa- mugulaid on vähe ja nad asuvad puhmastest kaugel. Omane hilistele sortidele. Koristamine on raskendatud. 2
Nii näiteks troopikas ja (parasvöötmes). suurtes kõrgustes on taevas tumesinist ning violetset värvi, mis kõrgusega vihmapiiskades. Mõnikord võib vikerkaar soojades piirkondades on harva nii tekkida ka kuukiirte või tehisvalgusallika külm, et termomeeter näitaks neg Pinnase temperatuuri sesoonsed muutused läheb üle tumevioletseks. Mitmesaja abil .Vikerkaare tekkepõhjuse mõistmiseks temperatuuri. on seotud temperatuuri aastase käigu kmI kõrgusel näevad astronaudid piisab, kui jälgida, mis juhtub valgusega eripärasustega erinevatel sügavustel. Suvel absoluutselt musta taevast, sest
ÜL fagotsüteerivad baktereid (5-20) ja koe laguprodukte, produtseerivad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid. b)eosinofiilid (graanulid värvuvad punaseks happeliste värvainetega). ÜL eosinofiilide hulk veres kasvab märgatavalt parasitaarhaiguste puhul. Eosinofiilid kinnituvad parasiitide pinnale ning toodavad parasiite hävitavaid aineid. Eosinofiilide hulk suureneb ka allergiliste reaktsioonide korral. c) basofiilid ( graanulid värvuvad tumevioletseks aluseliste värvainetega). Moodustavad 0,5-1% leukotsüütide arvust. ÜL toodavad ja vabastavad verre hepariini, mis takistab vere hüübimist ja aktiveerib ka lipolüüsi vereplasmas pärast rasvarikka söögi söömist. · agranulotsüüdid (tsütoplasma on graanulitete) : a) monotsüüdid ÜL fagotsüteerivad baktereid (kuni 100 bakterit). Moodustavad 5-6% leukotsüütide üldarvust. b)lümfotsüüdid. Moodustavad 30-60% leukotsüütide arvust
ÜL fagotsüteerivad baktereid (5-20) ja koe laguprodukte, produtseerivad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid. b)eosinofiilid (graanulid värvuvad punaseks happeliste värvainetega). ÜL eosinofiilide hulk veres kasvab märgatavalt parasitaarhaiguste puhul. Eosinofiilid kinnituvad parasiitide pinnale ning toodavad parasiite hävitavaid aineid. Eosinofiilide hulk suureneb ka allergiliste reaktsioonide korral. c) basofiilid ( graanulid värvuvad tumevioletseks aluseliste värvainetega). Moodustavad 0,5-1% leukotsüütide arvust. ÜL toodavad ja vabastavad verre hepariini, mis takistab vere hüübimist ja aktiveerib ka lipolüüsi vereplasmas pärast rasvarikka söögi söömist. · agranulotsüüdid (tsütoplasma on graanulitete) : a) monotsüüdid ÜL fagotsüteerivad baktereid (kuni 100 bakterit). Moodustavad 5-6% leukotsüütide üldarvust. b)lümfotsüüdid. Moodustavad 30-60% leukotsüütide arvust
annaabi.ee 
