Värvi järgi jaotatakse sigarid: 1) Topelt Claro on rohekaspruun, magusvõitu, pehme ja väikese õlisisaldusega. 2) Claro on hele, kollakas- või kahvatupruun ja neutraalse maitsega. 3) Naturaalne on helepruun, pruun ja tihedama konsistentsiga. 4) Colorado Claro on keskmiselt pruun, kollakasrpuun või merevaiguvärvi. 5) Colorado on kastanpruun, punakas või tumepruun, aromaatne ja tugeva maitsega. 6) Colorado Maduro on tumepruun, keskmise kangusega. 7) Maduro on tumeruun, kiuline, õlirikas, aromaatne ja magusavõitu. 8) Oscuro on tumepruun kuni must ja tugevima maitsega. Sigarid toodetakse mitmes suuruses, kolm tähtsamat on: 1) Corona 14.5 cm pikk 2) Petite Corona 13 cm pikk 3) Tres Petite Corona 11,5 cm pikk Sigarite säilitamise tähtsad tegurid on hoiukarp, temperatuur, õhuniiskus, ventialstioon ja ümberladumine. Head sigarit peab hoidma sigarikarbis ehk humidoris kindla temperatuuri ja niiskuse juures.
haberiba, silma ja noka vahel peenike must silmalaik. Isalinnul on väike punane laik otsmikul, emalinnul punane laik puudub. Nokk lühike ja sale. Lend on tõtlik ja kiire, puude vahel põiklev ja üles-alla kõikuv. Karvasjalg-kakk e. laanekakk · Välimus. Karvasjalg-kakk on suure, ümmarguse peaga rästasuurune kakk. Tal on kollased silmad, näoovaalid on heledad, tumedamate valgetähniliste servadega. Nokk on hele. Keha pealmine pool on tumeruun suurte heledate laikudega. Kõhu alumine pool on hele, tumedate ebakorrapäraste triipudega. Isas- ja emaslind on sarnased. · Kus võib kohata.Elupaigana eelistab palumetsi. · Eluiga. Karvasjalg-kaku eluiga on 7-8 aastat. Pikim teadaolev eluiga on 16 aastat. · Pereelu. Karvasjalg-kakk pesitseb peamiselt vanades suurte rähnide pesades või sobivates looduslikes õõnsustes. Samuti ei ütle ta ära talle tehtud pesakastidest. Erinevalt enamus kakkudest püsivad karvasjalg-
Lehed munajad, serv lihtsaagjas. Noored lehed karvased, vanematel lehtedel karvad vaid lehe allküljel, külgroodude nurkades. Õitseb mais, arukasest hiljem. Seemned valmivas suve lõpul. Uueneb nii seemnetest kui kännuvõsust. Aeglasema kasvuga kui arukask. Levib soostuvatel ja soomuldadel. Arukasest varjutaluvam, külmakindel. Puit ebakvaliteetsem kui arukasel peenema ja kõverama tüve tõttu. Sanglepp e must lepp Alnus glutinosa Kuni 30m kõrge puu. Koor tumeruun, vanemas eas moodustub paks tume korp. Lehed äraspidimunajad- ümmargused, tömbi- või pisut pügaldunud tipuga. Noored lehed kleepuvad. Õitseb märtsis-aprillis, seeme valmib oktoobris. Vili üheseemneline läätsekujuline pähklike, ümbritsetud tiivaga. Paljuneb edukalt ka kännuvõsust (pärast raiet). Moodustab metsi viljakatel märgadel muldadel. Tüüpiliseks kasvukohaks lodud. Kiirekasvuline, kuid suht lühiealine (-130a). Külmakindel, kuid tundlik tugevate
annaabi.ee 
