Pereelu. Pesitsuseelne aktiivsus suureneb juba veebruaris ja märtsis. Algavad tülid pesade pärast ja isaslinnud hakkavad emaslinde jälitama. Pesa ehitatakse hoonete õõnsustesse, puuõõnsustesse ja pesakastidesse, harvemini hekkidesse, ilupõõsastesse ja kuuskedesse. Põldvarblasel on esimene pesakurn mai esimesel poolel, teine pesakurn juunis ning harva veel kolmas kurn juuli alguses. Pesas on 5 8 valkjat, pruunide ja tumehallide tähnidega muna. Peaaegu igas kurnas on üks või kaks muna teistest heledamad ja hõredama tähnistusega. Toidulaud. Seemned, putukad, väikesed selgrootud, taime pungad. Külastab lindude söögimajakesi. Põldvarblane toitub maapinnal, saba tihti tõstetud asendis. Poegi toidetakse peamiselt putukatega ja teiste väikeste selgrootutega. Alates neljandast elupäevast hakatakse poegadele ka seemneid tooma. Arvukus
rohkemat tähelepanu. Hea meetaim. [9] Sordid: · 'Leucocarpus' õied rohekaskollased; viljad valged kuni valkjad; · 'Taff's Silver Edge' ('Albovariegatus'; 'Argenteovariegatus') väiksemad põõsad, valgeservaliste lehtedega; · 'Variegatus' ('Foliis Variegatis') lehed kuldkollaste servadega ja roodudega. [9] 2.3.4. Villane lodjapuu Villane lodjapuu (Viburnum lantana) on suvehaljas, kuni 4 m kõrguseks kasvav püstine tugevasti hargnev tumehallide okstega tihe laiuv põõsas. Levinud on Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Põhja- Aafrikast kuni Väike-Aasiani, kasvades valgusküllastel metsaservadel, võsastikes, kivistel nõlvadel, eelistades lubjarikkaid muldi. [9] Noored võrsed hallikad kuni pruunikad, kaetud valkjashallide viltjate hargnevate tähtkarvadega, vanemate okste koor hallikas, rõmeline. Õiepungad moodustuvad juba eelmise aasta sügisel võrsete tipus, on suured ja ümarad.
neljatised-viietised, õisikute äärmised õied tihti steriilsed. Vili on lihakas üheseemneline luuvili, mitmetel liikidel söödav, mitmetel nõrgalt mürgine; Perekonda kuulub umbes 110 (200) liiki, millised kasvavad enamasti Aasias ja Põhja- Ameerikas, üldjuhul põhjapoolkera paras- ja lähistroopilises vöötmes . Villane lodjapuu (Viburnum lantana L.) [lantána] Suvehaljas, kuni 4 m kõrguseks kasvav püstine tugevasti hargnev tumehallide okstega põõsas on pärit Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Põhja-Aafrikast kuni Väike-Aasiani, kasvades valgusküllastel metsaservadel, võsastikes, kivistel nõlvadel, eelistades lubjarikkaid muldi. Võrsed: hallikad kuni pruunikad, kaetud noorelt tihedalt hallide tähtkarvadega, hiljem paljad. Lehed: paksud, munajad kuni piklikmunajad, 5...15 x 3...9 cm, lehetipp lühidalt teritunud, lehealus ümar kuni nõrgalt südajas, leheserv tihedalt peensaagjas, 8..
· Valged või roosakad, väiksed, viietised õied asuvad kännasjates või pöörisjates õisikuis · Marjataoline luuvili on ühe lapiku luuseemnega, valminult punane, must või tumesinine ning vähestel liikidel söödav. · Paljud liigid on väga dekoratiivsed ja neid kultiveeritakse ulatuslikult haljastuses. Mõned ka ravimtaimed. Viburnum lantana - Suvehaljas, kuni 4 m kõrguseks kasvav püstine tugevasti hargnev tumehallide okstega põõsas on pärit Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Põhja-Aafrikast kuni Väike- Aasiani, kasvades valgusküllastel metsaservadel, võsastikes, kivistel nõlvadel, eelistades lubjarikkaid muldi. Eestis kultuuris sage ja haljastuses laialt kasutatud liik, sest on kiirekasvuline ja üsna vähenõudlik. On saastekindel ja väga põuakindel liik, eelistades lubjarikast mulda ja avapäikest. · Lehed ovaalsed kuni munajad, ümardunud kuni nõrgalt südaja alusega, ühtlaselt
Mõned liigid (V. lantana) eelistavad kuiva päikesepaistelist kasvukohta. Üldjuhul on perekonna esindajad haigustele ja kahjuritele resistentsed, esinevad vaid üksikud kahjustused. Lodjapuude võrad tuleb lõikamisega hoida õige hõredad suvehaljastel liikidel teeme seda kohe pärast õitsemist ja igihaljastel hiliskevadel, vahetult enne uue vegetatsiooni algust. Villane lodjapuu (Viburnum lantana L.) Suvehaljas, kuni 4 m kõrguseks kasvav püstine tugevasti hargnev tumehallide okstega põõsas on pärit Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Põhja- Aafrikast kuni Väike-Aasiani, kasvades valgusküllastel metsaservadel, võsastikes, kivistel nõlvadel, eelistades lubjarikkaid muldi. Tsoon III. Kultuuristamise aeg teadmata. Tunnused: Võrsed: hallikad kuni pruunikad, kaetud noorelt tihedalt hallide tähtkarvadega, hiljem paljad. Lehed: paksud, munajad kuni piklikmunajad, 5...15 x 3...9 cm, lehetipp lühidalt teritunud,
annaabi.ee 
