omadusi arvestades jagatakse järved järgmisteks tüüpideks: 1. Tüüp I- kalgiveelised järved (üldaluselisus >240 HCO3 mg/l, >400 µS/cm). 2. Tüüp II- vee keskmise karedusega madalad järved (kihistumata, üldaluselisus 80-240 HCO3 mg/l, 165-400 µS/cm). 3. Tüüp III- vee keskmise karedusega sügavad järved (kihistunud, üldaluselisus 80-240 HCO3 mg/l, 165-400 µS/cm). 10 4. Tüüp IV- pehme veega (üldaluselisus <80 HCO3 mg/l, <165 µS/cm) tumedaveelised (neeldumiskoefitsient 400 nm juures 4 m-1, värvus 8) järved. 5. Tüüp V pehme veega (üldaluselisus <80 HCO3 mg/l, <165 µS/cm) heledaveelised (neeldumiskoefitsient 400 nm juures < 4 m-1, värvus < 8) järved. 6. Tüüp VI Võrtsjärv keskmise karedusega (kihistumata) madal heledaveeline järv (neeldumiskoefitsient 400 nm juures < 4 m-1, värvus < 8). 7
Siinsed rabad on kumerad nagu leivapätsid. Järsku rabarinnakut saab hästi vaadelda Kaasikjärve rabal vastu Endla järve ja Männikjärve raba lääneservas. Iseloomulik on pikkadeks peenardeks ühinenud mätaste ning älveste ja laugaste korrapärane paigutus ümber rabakeskme. Raba taimekooslused on mosaiiksed: mätastel ja peenardel kasvavad mõnemeetrised männid koos kitsalehiste puhmastaimedega kanarbiku, kukemarja ja hanevitsaga, mätaste vahele jäävad liudjad älved ja tumedaveelised laukad. Laukad ei ole põhjatud, neil on kallasteks ja põhjaks turvas. Rabavesi on happeline, sisaldab palju orgaanilisi aineid ja väga vähe mineraalaineid. Laukavett võib julgesti juua. Suurimad laukad on Kaurijärv, Jämetsarve järv ja Pätsulaugas. Peamised tegijad on rabas turbasamblad. Iga 5 samblataim hoiab endas vett, ühiselt üksteise kõrval veelgi rohkem. Raba rasketes
toimunud muutusi (loe täiendavalt artiklit Eesti järvetüübid). Tulenevalt EL-i Veepoliitika Raamdirektiivi (2002) nõuetest ja järvede tüpiseerimise ühtlustamise vajadusest, kasutatakse Eestis ka järgmist järvetüpoloogiat: I tüüp – kalgiveelised järved II tüüp – madalad, keskmise karedusega järved III tüüp – sügavad, keskmise karedusega järved IV tüüp – pehme- ja tumedaveelised järved V tüüp – pehme- ja heledaveelised järved VI tüüp – Võrtsjärv VII tüüp – Peipsi – Pihkva järv VIII tüüp – rannajärved 1. Oligotroofne (vähetoiteline). Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino jt.).
annaabi.ee 
