mille omandasid hiljem ka teised maalijad. Hispaania: Peamiselt kirikupildid ja portreed, rasked pruunikad toonid, keldriluugivalgus. El Greco tõi endaga kaasa mõjutusi sünnimaalt ning maneristlikke jooni oma õppeajast itaalias. Töödes avaldub katoliku kiriku ja inkvisitsiooni pärand. Inimesed on tal pikaks venitatud, näod kõhetud ja piinatud, pilgud suunatud tumeda taeva poole. Pühakulood ja portreed olid omased. Jusepe de Ribera ja Zurbaran lõid pärast teda tumedatoonilisi pühakupilte. Murillo andis rohkem värvi ja kergust, ning joonistas selle aja kohta üsna elulisi pilte tänavapoistest. Velazquez: loomingus tõetruud portreed, alustas oma teed tavaliste inimeste ja igapäevaste esemete maalimisega portree paavst Innocentius X-ist oskas edasi anda esemete materiali, õhku ja valgust. Madalmaad: poliitiline muudatus: Holland sai iseseisvaks, aga Flandria jäi edasi katoliku Hispaania võimu alla. Flaami: Tähtsaim esindaja Peter Paul Rubens
Ekstaasis pööravad nad pilgu sünge tumeda taeva poole; sinnapoole tungivad nagu leegitsedes kõik maali rahutud, teravad vormid. Selline ilmekas ja kergesti äratuntav inimtüüp kordub El Grecol nii pühakulugudes kui ka portreedel. Maalis ekspressiivses maneristlikus laadis portreid ja usulise sisuga kompositsioone. Suur osatähtsus oli ka müstilisel nägemuslikkusel. Teoste ülesehitus oli barokipäraselt dünaamiline, keerukas ja mitmeplaaniline. Pärast El Grecot lõid tumedatoonilisi ja usuhardaid pühakupilte Jusepe de Ribera (1590-1652) ja Francisco de Zurbaran (1599-1664). Zurbaran oli Velazqueze kõrval suurim realist hispaania maalikunstis, seejuures aga hoopis ühekülgsem. Maalides valitseb karge ja askeetlik põhitoon. Üks kõigi aegade tuntumaid hispaania kunstnikke üldse on Diego Velazquez (1599-1660) - tõetruude, suure inimestetundmisega loodud portreede autor. Ta maalis väga realistlikult ja sellepärast said paljud ta pildid suure kriitika osaliseks
Tema maalides avaldub see pärand, mille hispaanlaste hinge olid jätnud katoliku kirik ja ähvardav inkvisitsioon. Inimesed on tal tavaliselt pikaks venitatud, nende näod kõhnad ja piinatud. Ekstaasis pööravad nad pilgu sünge tumeda taeva poole; sinnapoole tungivad nagu leegitsedes kõik maali rahutud, teravad vormid. Selline ilmekas ja kergesti äratuntav inimtüüp kordub El Grecol nii pühakulugudes kui ka portreedel. Pärast El Grecot lõid tumedatoonilisi ja usuhardaid pühakupilte Jusepe de Ribera (15901652) ja Francisco de Zurbaran (15991664); enam värvi ja kergust on Bartolome Esteban Murillo (16181682) kuusirbil seisvates madonnades, kelle ümber pilvede vahel lendlevad inglikesed; selle aja kohta üsna elulised on Murillo pildid tänavapoistest. Üks kõigi aegade tuntumaid hispaania kunstnikke üldse on Diego Velazquez (15991660) tõetruude, suure inimestetundmisega loodud portreede autor
annaabi.ee 
