villajõudlusega. Komisjon võttis otsuse vastu, et eesti maalamba tõugu ei tunnustata ja tõuraamatut ei hakatud pidama. Peale seda maalammaste arvukus langes ja praktilised farmid hävisid. 50- aastatel, kui käidi Lõuna-Eesti farmides ringi, siis öeldi, et maalambaid oli järgi jäänud 15% Lõuna Eesti farmidest. 2003. aastal on Eesti registreeritud Eesti Maalambakasvatajate ühing. Koguti eelkõige saartelt kokku lambad, kes eristusid tumedapealistest ja heledapealistest ning selle ühingu eestvõttel tehti geeniuuringud, mille tulemusi on kajastatud kahepidiselt. Maaülikooli teadlased on seisukohal, et geeniuuringud on näidanud, et teatud osa lammastest on tõesti genotüübi poolest erinevad meie põhitõugudest. Kui see pole kindel kas nad on algsed maalammaste järglased. Kasvatajate hulgas ei olnud üksmeelt ja 2009. Aastal loodi Kihnu Maalambakasvatajate Selts, mille eestvõtjaks on A.Ä. Idvand. Kihnust pärit lammastel on
o 2000. a 7 jäära, 2001. a 4 jäära ja 19 utte ning 2002. a 4 jäära ja 47 utte. Dorseti tõug Dorseti nimelisi tõugusid on tegelikult kolm. Nudi dorseti ja sarvilise dorseti (Dorset Horned) tõugu lambad (Dorset Horn) on valgepealised ning dorsetdauni (Dorset Down) lambad onmustapealised.(Poll Dorset) Suurema populaarsuse on võitnud valgepealised dorsetid. Paljudes riikides, eriti Ameerika Ühendriikides on nad suffolkite järel lihatõugudest arvukuselt teisel kohal. Tumedapealistest dorsetdauni (Dorset Down) lammastest kasutatakse aretuses eelkõige isasloomi. Arvatakse, et dorseti tõug on saadud Inglismaal sellel ajal, kui hispaanlased üritasid vallutada Inglismaad. Nad tõid kaasa oma meriino uttesid, keda paaritati Edela- Inglismaal Walesi sarviliste lammastega. Nii saadi sarviline dorset (Dorset Horned), kellest hiljem aretati nudi dorseti. Tänapäeval kasutatakse valgepealise dorseti puhul nii emas- kui isasloomi. Paljud kasvatajad
o. 2000.a. 7 jäära, 2001.a. 4 jäära ja 19 utte ning 2002.a. 4 jäära ja 47 utte. Dorseti tõug Dorseti nimelisi tõugusid on tegelikult kolm. Nudi dorseti (ing. k. Poll Dorset) ja sarvilise dorseti tõugu lambad (ing. k. Dorset Horn) on valgepealised ning dorsetdauni lambad (Dorset Down) on mustapealised. Suurema populaarsuse on võitnud valgepealised dorsetid. Paljudes riikides, eriti Ameerika Ühendriikides on nad suffolkite järel lihatõugudest arvukuselt teisel kohal. Tumedapealistest dorsetdauni lammastest kasutatakse aretuses eelkõige isasloomi. Arvatakse, et dorseti tõug on saadud Inglismaal sellel ajal, kui hispaanlased üritasid vallutada Inglismaad. Nad tõid kaasa oma meriino uttesid, keda paaritati Edela-Inglismaal Walesi sarviliste lammastega. Nii saadi sarviline dorset, kellest hiljem aretati nudi dorset. Tänapäeval kasutatakse valgepealise dorseti puhul nii emas- kui isasloomi. Paljud kasvatajad