Kas emiste sigimistsükkel koosneb kolmest perioodist- tiinuse algperioodist, tiinuse lõppeperioodist ja imetamisperioodist? Õige Imetavaid emiseid peetakse? Individuaalsulus Kas hea söötmis-pidamistingimuste juures on võimalik saada ühelt emiselt kolm pesakonda aastas? Jah Sead saavutavad majandusliku varavalmivuse keskmiselt? 6-7 kuuga Kas on tarvis poeginud utt koos talle(dega) paigutada peale poegimist üksiksulgu? Jah Uttede kehamass on jõudluskontrolli järgi kõrgem...? Eesti tumedapealisel lambatõul Miks on vaja talledele manustada sünnijärgselt E-vitamiini ja seleeni? Et vältida tallede valgelihastõbe Milline peaks olema kvaliteetse liha saamiseks noorlammaste kehamass enne lihaks realiseerimist Eesti tingimustes? 40-45 kg Millisel loomaliigil kodustatud vorm puudub? Filipiini pühvel Mis on konditsioon? Toitumus Kuna saavad veised keskmiselt suguküpseks? 6-8 kuuselt Kaua kestab (keskmiselt) lehma tiinus? 280 päeva Millal on optimaalne esmapoegimise iga? 24-26 kuud
Laotakse nii, et villad jäävad kokku ja naha sisepind jääb teisele poole. Lambakasvatussaadus on ka elus lammas. Seda eelkõige tõuloomakasvandustes. Elusloomade müük on kogu aeg tõusnud, sest lammaste arvukus on tõusnud. Samuti on võimalik eluslambaid riigist välja viia, eelkõige müüakse Lätti ja Leetu. ARETATAVAD TÕUD EESTIS Eestis on peamiselt kaks kodumaist lambatõugu. Nendeks on Eesti tumedapealine lambatõug ja Eesti heledapealine lambatõug. Pea ja jalad on tumedapealisel kaetud tumedate viirudega. Tumedapealine lammas on saadud eesti maalamba ristamisest Suurbritanniast pärit lihatõugu sropsiiri tõuga. 1926. 1950. Aastani toodi sropsiiri lambaid Eestisse eesmärgiga saada lihatüübilised lihavillalambad. Tõumärgiks on ET. Eesti valgepealine lambatõug (EV) Heade lihavormidega, valge villaga, suuruselt mõnevõrra kui Eesti tumedapealine lammas. Ta on üldiselt viljakam, kui tumedapealine.
b) sropsiri ja sevioti lammaste jaostud c) karusnahalammaste jaostu b) sropsiri ja sevioti lammaste jaostud 2. Millised lambatõud olid eesti tumedapealise lambatõu lähtetõud? a) eesti maalammas ja sevioti tõug b) eesti maalammas ja sropsiri tõug c) soome maalammas ja oksforddauni tõug b) eesti maalammas ja sropsiri tõug 3. Kas eesti maalammas on Eestis kunagi riiklikult tunnustatud iseseisvaks lambatõuks? a) ja b) ei b) ei 4. Kas suffolki lambatõug parandab eesti tumedapealisel lambatõul? a) parandab villa kvaliteeti b) tõstab uttede viljakust c) parandab lihavorme ja tõstab lihakehade kvaliteeti c) parandab lihavorme ja tõstab lihakehade kvaliteeti 5. Mis aastal tunnustati lambatõugudeks eesti tumedapealised ja eesti valgepealised lambad? a) 1878 b) 1926 c) 1958 d) 1992 c) 1958 6. Kas jõudluskontrolli andmete põhjal on viimastel aastatel eesti valgepealistel lammaste võrreldes eesti tumedapealistega suurem viljakus? a) jah b) ei a) jah
annaabi.ee 
