konkurentsis teiste riikidega. 5. Riigirahanduse kolm funktsiooni? a) allokatsioonifunktsioon – selle kaudu tagab riik olemasolevate ressursside (tööjõud, maa, kapital jne) võimalikult efektiivse kasutamise. b) jaotusfunktsioon – riigi sissetulekud ja vara tuleb jaotada nii, et see vastaks kodanike enamuse arusaamale õiglasest jaotusest. Ümberjagamine toimub maksude ja mitmesuguste pensionide, toetuste ning abirahade kaudu, mida nimetatakse ülekandemakseteks ehk tulusiireteks. c) stabiliseerimisfunktsioon – eesmärgiks saavutada majanduse optimaalne areng ja pidurdada ebasoovitud protsesse. St.et riik tegutseb eesmärgiga saavutada kiire majanduskasv, madal inflatsioon ja kõrge tööhõive. 6. Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika on valitsuse tegevus, mis puudutab kaupade ja teenuste riigile ostmist ja muude kulude tegemist ühiskondlike fondide (riigieelarve, kohalikud eelarved, sotsiaalkindlustus, ravikindlustus jt
(tööjõud, maad ning kapitali) kasutatakse võimalikult efektiivselt. b. Jaotusfunktisooni raames peab valitsus kujundama riigis sellise sissetulekute ja vara jagunemise, mis vastaks antud riigi kodanike enamuse arusaamisele õiglasest jaotusest. Ümberjagamine toimub maksude ning mitmesuguste pensionide, toetuste ning abirahade kaudu, mida nimetatakse ülekandemakseteks ehk tulusiireteks. c. Majanduse stabiliseerimise funktsiooni raames on riigi eesmärgiks saavutada majanduse optimaalne areng ja pidurdada ebasoovitud protsesse. See tähendab, et riik astub samme stabiilse majanduskeskkonna, kiire majanduskasvu, madala inflatsiooni ja kõrge tööhõive saavutamiseks. 2. Mida näitab Lorenzi kõver, kuidas see on koostatud? a. Kirjeldab graafiliselt algse tulu kumulatiivset kogumit perede
Investeerimise mõiste. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) tasakaal. Kogukulutused: on SKP komponentide summa(tarbimine, investeeringud, avaliku sektori kulutused ja NETO ekspert). Tarbimine on kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. 3 Tulusiirded on maksed, mida avalik sektor teeb ilma selle eest ressursse või hüviseid vastu saamata: need lähevad arvesse nende kulutuste hulka, mida teevad neid tulusiirdeid saanud subjektid. Levinuimaks tulusiireteks on sotsiaaltoetused: lähevad arvesse tarbimiskulutustena (C), või investeeringutena (I), olenevalt sellest, mida toetust saanud subjekt selle rahaga teeb. 4 Sel juhul on muidugi oluline, et neid ei arvestataks investeeringute (I) komponendi all, sest muidu arvestataks topelt. 5 Maksud jagunevad otsesteks maksudeks (tulumaks, omandimaksud) ja kaudseteks maksudeks (käibemaks, aktsiisimaks). Kuna otseste maksude puhul langevad maksu maksja ja maksu kandja kokku, on need arvestatud
kaubavarudele. Investeeringuteks arvatakse kokkuleppeliselt ka majapidamiste kulutused uue eluaseme muretsemiseks. Valitsus sekkub majandusse suuremal või vähemal määral kõigis riikides. Seetõttu tuleb kolmanda suure kuluartiklina välja tuua valitsuse kulutused. Valitsus saab igal tasandil (keskvalitsusest kuni kohaliku omavalitsuseni) sissetulekuid maksude näol. Valitsuse kulutused jagunevad valitsuse ostudeks ja tulusiireteks. Valitsuse ostude alla arvatakse ka valitsuse investeeringud. Välisturg. Neljanda komponendi SKP-st kulude meetodil moodustavad väliskaubandusele tehtud kulutused. SKP mõõtmisel võetakse arvesse ekspordi ja impordi vahe ehk puhaseksport (NX). Nominaalne ja reaalne SKP. Inflatsioon Rahalises väärtuses väljendatud majandusnäitajate ajalisel võrdlemisel on probleemiks pidevalt toimuvad hinnamuutused. Nende eksitava mõju elimineerimiseks tehakse vahet nominaalse ja reaalse SKP vahel