Õiglus on kultuurikeskne st seotud konkreetse kommuuni või kultuuri väärtussüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud printsiipidega(Rawls) ega õiglase päritoluga(Nozick). Küsimus mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonnis on valesti asetatud. Tuleb küsida:mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri.Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor , vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. 16. Miks ei näita tuluparaad ebaõiglust (Wolffi järgi)? 8. KUNST 1. Iseloomustage nelja kunstifilosoofia põhiprobleemi! 1.Kunsti definitsioon-Mis on kunst? Mis on kunstiks olemise piisavad ja tarvilikud tingimused? 2.Kunstiteose ontoloogia- Mis tüüpi asjad on kunstiteosed?(füüsilised vaimsed objektid) 3.Kunstiteose interpretatsioon-Kas kunstiteosel on 1 või rohkem tähendust.Mis on tõlgenduse allikaks? (kunstnik, teos ise vastuvõtja?)4.Kunstiteose hindamine-Milles seisneb hinnangute põhjendite staatus
ühiskonna kohta. Siit tuleneb kriitika tema teooriale: sfääri identsus( sfäärisiseseid õiglusprintsiipe pole ette antud). printsiipide vaieldavus, kultuuride suletus.(kuidas tuvastame erinevaid kultuure, kuidas suhtuda naiste õigustesse näit isalmimaades). Ohud õiglusele: *monopol- hüvede koondumine väikse grupi indiviidide kätte, *domineerimine- ühe printsiibi ülekandumine teise 15. Miks ei näita tuluparaad ebaõiglust (Wolffi järgi)? 1. See paraad ei anna meile küllalt informatsiooni, et langetada läbikaalutut otsust. 2. Eelnevat täiendav reaksioon on öelda, et paraad on tõeliselt eksitav. 3. Eelnevat edasi arendades võib väita, et niisuguse andmevaliku teeks ainult keegi, kes soovib meid veenda, et praegune ühiskond on ebaõiglane. Kogu selle paraadil esitatud inimesed on arvesse võetud, sh
Õiglus on kultuurikeskne, st seotud konkreetse kommuuni või kultuuri väärtussüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud printsiipidega ega õiglase päritoluga. Küsimus, mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti asetatud. Tuleb küsida: mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri? Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. 14. Miks ei näita tuluparaad ebaõiglust (Wolffi järgi)? Kindlasti aitavad inimestel oma seisukohta kujundada ka ebatraditsiooniliselt, ent selgelt esitatud majandusnäitajad. Esmalt meenus mulle näide Jonathan Wolffi õpikust «Sissejuhatusest poliitikafilosoofiasse» (lk 162–165), kus ta refereerib hollandi majandusteadlase Jan Peni kirjeldust tulude jaotusest. Nimelt esitab ta Suurbritannia inimeste 1970. aastate tulude jaotuse kujuteldava paraadina, millest võtavad osa kõik, kes mingisugust palka saavad
annaabi.ee 
