Asutatud ühise eesmärgi saavutamiseks. 18. Miks on vaja tugevat kodanikuühiskonda? Kodanikuühiskond osaleb ühiskonna probleemide lahendamisel. Väikesed kodanikuühendused ei suudaks ilma koostööta viia oma huvisid poliitikasse. 19. Mittetulundusühing, sihtasutus ja selts millised on nende erinevuse ja sarnasused? Luuakse ühise eesmärgi saavutamiseks, lahendatakse ühiseid probleeme võo jagatakse ühist varustust või rõõmu. Kõik tegutsevad mitte tulunduslikel eesmärkidel. MTÜ-s on liikmed ja ta on ametlikult registreeritud, SA-s puuduvad liikmed ja Seltsingut ei pea registreerima. 20. Kas tugev kodanikuühiskond mõjutab Teie arvates kodanike valimisaktiivsust? Põhjendage oma arvamust. Kindlasti mõjutab, kui inimesed näevad, et neile, kui kodanikele olulised probleemid jõuavad lahendusteni, on nad kindlasti aktiivsemad valima. 21. Millega kodanikuorganisatsioonid tegelevad ehk milline on nende roll ühiskonnas?
metsades. Peamine erinevus looduslikul teel arenenud põlismetsa ja majandatud metsa vahel on suurediameetriliste surnud puude ja vanade puude puudumine tulundusmetsas. Looduslikes metsades jõuavad puud kõrge vanuseni ning surnud puitu tekib sellises vormis ja mahus, mis majandatud metsas kunagi ei juhtu. Teatud liikide säilimine sõltub aga suurel määral vanade ja suuremõõtmeliste surnud puude olemaolust, mida on tulunduslikel eesmärkidel majandatud metsadesse väga vähe alles jäänud. Paljud eelnimetatud tingimustele kohastunud liigid kaovad vajalike elupaikade puudumisel. Muidugi ei kao majandatavas metsas ära kõik liigid, kelle elupaik on surnud puul, kuna mõnede liikide nõuded elupaiga suhtes ei ole nii spetsiifilised ja osa liike on hea levimisvõimega. Kaasaegse tehnoloogia ja meetodite rakendamise tulemusena on vähenenud looduslikud
reguleeritakse nende asutamist, tegevust ja lõpetamist.57 Põhiseaduse §-s 31 nimetatud õigused on tihedalt seotud PS §-s 32 reguleeritud omandiõigusega (aktsiad, ühingu vara jne) ning PS §-s 113 reguleeritud maksuõigusega (maksustamine kui ettevõtlusvabaduse piirang).58 Ettevõtlusvabadus on seotud ja kattub osaliselt PS §-s 29 sätestatud õigusega valida tegevusala ja elukutset.59 Kui PS § 31 kaitseb ühinemist tulunduslikel eesmärkidel, siis PS § 48 ühinemist mittetulunduslikel eesmärkidel.60 Põhiseaduse § 48 lg 1 esimese lause kohaselt on igaühel õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse. Ka PS §-st 48 tulenevat ühinemisvabadust tohib piirata kooskõlas PS §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega.61 Sarnaselt PS §-ga 31 peab riik ka siin looma õigusliku keskkonna62: „Ühinemisvabaduse kasutamine Põhiseaduse tähenduses
annaabi.ee 
