kevadise prognoosi kohaselt peaks tööpuudus aastaks 2015 langema 4,9%le. See oli kindlasti ministeeriumi prognoosi üks kõige küsitavam väide. 2.4 Maksukoormus Rootsi üldine maksukoormus oli esialgsetel andmetel 2010. aastal 45,8% SKP-st, millega ollakse üks kõrgeima maksukoormusega riike maailmas. Suured maksulaekumised aitavad ülal pidada suurt avalikku sektorit, mille üks suurimaid kuluallikaid on sotsiaalse heaoluga seotud kulud. Valitsus hakkas 2007. aasta algusest ellu viima tulumaksureformi (Rootsis kehtib progresseeruv tulumaks), millega alandati väikese ja keskmise sissetulekuga maksumaksjate maksukoormust ajavahemikul 2006 kuni 2009 ligikaudu 60 miljardi SEK võrra. Valitsusel on kavas alustatud tulumaksureformi jätkata kirjutades juba 2012. aasta eelarvesse sisse reformi järjekorras viienda sammu, vaatamata mitmelt poolt saadud kriitikale. 2.5 Väliskaubandus Kaubavahetuse käive oli kuni 2009. aastani pidevas kasvusuunas. 2008. aastal suurenes Rootsi kaubavahetus 5%
asemel Keskerakond. Reformierakonna põhitingimus koalitsioonis osalemisel oli maksusüsteemi säilitamine. 2003. aasta koalitsioon: Reformierakond, Res Publica ja Rahvasteliit ehk 3R. Lisaks majandusele hakati see aeg suurt tähelepanu pöörama ka perepoliitikale, sest rahvaarv vähenes ja nappis kindlustunnet uue elu loomiseks. Olulistemaks Reformierakonna lubadusteks, mis ellu viidi olid, Kehtestati vanemahüvitis, alustati tulumaksureformi, säilitati tasakaalus riigieelarve ja maksusüsteemi stabiilsus, Eesti sai Euroopa Liidu ja NATO liikmeks, käivitati õppetoetuste süsteem, säilitati senised kodakondsus- ja keelepoliitika põhimõtted. 2002. aasta koalitsioon: Reformierakond ja Keskerakond. Kuna valimisteni oli jäänud vaid napp aasta, siis ambitsioonikaid eesmärke koalitsioonilepingusse ei kirjutatud. Reformierakonna peamine eesmärk oli hoida seni saavutatut ja jätkata samal kursil. 1999
Valitsuse meetmete tulemusena on tööpuudus hakanud vähenema, ulatudes 2006. a. 5,4%-ni töövõimelisest elanikkonnast. Sama trend jätkus ka 2007.aastal. 3.5.Maksukoormus Rootsi üldine maksukoormus on 51% SKP-st, millega ollakse üks kõrgeima maksukoormusega riike maailmas. Suured maksulaekumised aitavad ülal pidada suurt avalikku sektorit, mille üks suurimaid kuluallikaid on sotsiaalse heaoluga seotud kulud. Valitsus hakkas 2007. aasta algusest ellu viima tulumaksureformi (Rootsis kehtib progresseeruv tulumaks), millega alandati väikese ja keskmise sissetulekuga maksumaksjate maksukoormust 2007. aastal kokku keskmiselt 37 miljardi SEK võrra. Reformi plaanitakse jätkata ka 2008. aastal. 3.6.Erastamine Uus paremtsentristlik valitsus on võtnud suuna erastamisele, pidades riigi osalust otstarbekaks vaid teatud strateegilistes ettevõtetes, kusjuures erastamisest laekunud tulusid kavatsetakse kasutada riigivõla kustutamiseks
annaabi.ee 
