c. Madala inflatsioonitempo ja madala tööpuuduse üheaegset esinemist d. Deflatsiooni ja majanduskasvu üheaegset esinemist Mõõdukas inflatsioon mõjub majandusele soodsamalt kui mõõdukas deflatsioon. Reaalse efektiivse vahetuskursi (REER) suurenemist käsitletakse kui riigi konkurentsivõime langust välisturgudele. Keinsistlik anti-inflatsiooniline tegevus sisaldab a. Riigieelarve kulude suurendamist b. Valitsussektori kulutuste vähendamist c. Tulumaksude alandamist d. Tarbimise piirkalduvuse suurendamist Kui ühe eurotsooni riigi hinnad suurenevad kiiremini kui teise eurotsooni riigi hinnatase, siis a. See tähendab eelarvedefitsiidi kasvu selles riigis, kus hinnatase suurenes kiiremini b. Suureneb ka välisvõlg c. Muutub valuuta vahetuskurss d. Valuuta reaalne vahetuskurss (REER) tugevneb Graafilist seost tööpuuduse ja inflatsiooni vahel nimetatakse a. Ratsionaalsete ootuste jooneks b. Philipsi kõveraks c. Võimaliku tootmise piiriks
Ebavõrd kontraprodukt. loomulik, vastab igaühe Igaühest miljonär riik peab liiga suurte panusele erisustega tegelema Uusparempoolsus: Ideoloogiana: Friedman, Hayek, Niskanen. Praktikutena: Reagan, Thatcher. Riik kui osa probleemist, mitte lahendusest. Ratsionaalse valiku teooria ja nn public choice koolkond. Reaganoomika: Majandusedereg.: Tulumaksude alandamine, et elavdada majan., inflatsiooni ohjamine. Avaliku sektori kulude kärpimine, New Public Management: Erasektori põhimõtete rakendamine avalikussektoris. Rahvusvaheliste organisatsioonide toetus - World Bank, IMF. Thatcherism: Erastamine- recommofication. Välja kontraktimine- restrechment. Tõhusus ja konkurents (riigihanked). HR kulude kärped, sh. kvalif. kriteeriumide karmistamine (retrenchment). Suurimad kärped elamumajanduses ja kõrghariduses
kokkulepe. Buchanan&Tullock: konstitutsioonilised vs post-konstitutsioonilised reeglid Maksude ajalugu: 19.saj lõpul oli suur hulk erinevaid makse, valitses süsteemitus. Maksutulud moodustasid alla 10% SKPst. 20.saj toimusid olulised muudatused – demokratiseerumine, töölisklassi liikumised. Makse hakati nägema kui instrumente industrialiseerumisega kaasnevate probleemide lahendamiseks. Ebavõrdsuse leevendamine, sest seni oli suurem maksukoormus vaesematel. Tulumaksude kehtestamine jõukamatele –’klassimaksud’. I ja II MS olid väga kulukad ja nende finantseerimiseks oli vaja täiendavaid tuluallikaid. Progresseeruvad tulumaksusüsteemid- piirmäärad väga kõrged, pärast sõda neid ei kaotatud, eesmärgiks ebavõrdsuse vähendamine, klassimaksust massimaksuks. Pärast II MS – uus konsensus riigi funktsioonide üle. Riik peaks mängima olulist rolli majanduse suunamisel ja juhtimisel. Maksusüsteem on instrument
annaabi.ee 
