on seega kõrgemad maksud. See võrdlus ja tasakaal oleneb ka riigi majandusest. Näiteks Eestis, kus on madalad palgad, on maksumäär kõigil sama. Kuid riikides, kus on palgad oluliselt kõrgemad, on ebaaus, kui mittejõukad inimesed maksavad sama maksumäära, mida rikkadki. Maksude kogumine on tähtis eeskätt riigile kui ka meile endile. Maksud tagavad ühishüvede pakkumise, küllaldase ülalpidamisallika kindlustamise ja inimeste tuluerisuste võimendamise või vähendamise. Näiteks julgeoleku, tervishoiu ja hariduse tagamine maksude teel. Makstes makse õiglaselt, on meil õigus nende valdkondade kasutamisele, kuid on ka neid inimesi, kes maksude maksmisi eiravad. Maksude laekumist kontrollib küll riigipoolne kontroll, kuid sellele vaatamata tegutseb riigis varimajandus, milleks kasutatakse töötajatele maksmisel ümbrikupalka. Sel viisil jääb inimesele teenitud töö eest rohkem raha ja ka tööandja ei kaota
• Majanduslik kasv ja kallinemine • Vahekriis: Mis edasi? Kas jääme nn. keskmise sissetulekuga maa lõksu? • • Eesti asukohad majandusarengu potentsiaalide pingeridades paremad kui saavutuste pingeridades; • samas on potentsiaal ebaühtlane; • meie potentsiaali tugevused vastavad paremini varasema kui eesseisva perioodi vajadustele • • Tuluerisuste ja siduse mõju • Suurtel tuluerisustel on edasisele • majandusarengule kahesugune mõju: – Otsemõjuna stimuleerivad nad majanduskasvu - inimesed peavad enam pingutama; – Kaudmõjuna nad takistavad majanduskasvu, kuna erodeerivad sotsiaalset kapitali. • - Kaudmõju on tugevam kui otsemõju. • • Üks võtmeküsimus on institutsionaalse arengu s.h valitsemise kvaliteedi tõus:
- Tööjõud - Kapitalikaubad - Tehnoloogia Nõudluse tegurid - Ostuvõime Tootlikkus Inimressursid ja majanduskasv %SKP muutus= 3% -2* tööpuuduse määr N: 3%-2* (7%-5%)=1% Loodusressursid ja majanduskasv Tehnoloogia areng võimaldab neid efektiivsemalt kasutada Transpordi areng võimaldab neid mujalt sisse tuua Asendajad Väliskaubanduse arenguga kaasneb spetsialiseerumine Loodusressurss ei pidurda majandust. Turud on läinud mobiilsemaks. Tuluerisuste põhjused Hõivestruktuuri muutused Tulustruktuuri muutused ehk siis kust see raha tuleb ? ei võimalda efektiivselt ümber jaotada. See on rohkem maksusüsteemi teema. Varadest tuleb tulu, ei saa eriti maksustada. Suurem akumuleerunud varade mõju Maksusüsteemil väiksem ümberjaotav roll Mida teha ? Struktuurirevolutisoon majandusharudes - Tehnoloogia - reindustraliseerimine
annaabi.ee 
