MS Windows 2000/XP/ C:Documents and SettingskasutajaMy Documentsreferaat.odt MS Windows Vista/7 C:UserskasutajaDocumentsreferaat.odt GNU/Linux /home/kasutaja/Dokumendid/referaat.odt Mac OS X /Users/kasutaja/Documents/referaat.odt FAIL • Iseseisev terviklik andmete kogum. • Igal failil oma nimi, aitab arvutist faili üles leida • Failis sisalduvad andmed määravad faili tüübi Faili nimi ja faili tüüp Faili nimi sisaldab: • Nimi • Laiend • Info avatava programmi kohta Näited: Ilus_kass.txt ilus_kass.avi ilus_kass.jpg ilus_kass.htm Ilus_kass.xls ilus_kass.doc ilus_kass.ppt ilus_kass.exe Failinimi ei või sisaldada: / < > : ? * | , Lisaks: ( ) ä ö ü õ (vanema süsteemiga arvutid) • Faililaiend koosneb 3mest märgist • Nimi ja laiend eraldatakse “punktiga” Ülesanne 1 Milline on hea faili/kataloogi nimi ja milline mitte?
Arvuti töötab kahendsüsteemis,kuid arvu 1000 pole võimalik esitada kahe astmena.lähim on 1024 Andmeid on kahte liiki: · Programmid jm süsteemsed andmed · Kasutaja andmed(pildid,videod) Fail · Iseseisev tervklik andmete kogum · Igal failil oma nimi,aitab teda arvutist üles leida · Failis sisalduvad andmed määravad faili tüübi Faili nimi koosneb · Vabalt valitud faili nimest · Faililaiendis tavaliselt 3 märki(2-4) · Nimi ja laiend eraldatakse üksteisest punktiga Tekstifail Pildifail Tabelid Videofail Helifail Süsteemi... Arhiivifail Muud DOC JPG,JPEG XLS AVI WAV EXE TAR HTM,HTML DOCX BMP XSLX MPG,MPEG MP3 COM ZIP PHP
Bait · 1bait = 8 bitti · Infohulk, mis on vajalik ühe tähe salvestamiseks · Tähistus : 1B Arvuti töötab kahendsüsteemis, numbritega 0 ja 1 Kahendsüsteemis ei ole võimalik arvu 1000 väljendada kahe astmena. Fail on iseseisev terviklik andmete kogum. Igal failil oma nimi, aitab arvutist faili üles leida. Failis sisalduvad andmed määravad faili tüübi. Nii süsteemsed kui kasutaja poolt loodud failid on erinevat tüüpi: · Programmifail · Tekstifail · Pildifail · Muusikafail Faililaiendid Tekstifailid: DOC, DOCX, TXT, SXW, ODT , RTF Pildifailid: JPG, JPEG, BMP, GIF, PNG, TIFF Tabelid: XLS, XLSX, SXC, ODS Videofailid: AVI, MPG, MPEG, MOV WMV Helifailid: WAV, MP3, RAM, AU, WMA Käivitatavad failid ja süsteemifailid: EXE, COM, BAT, SYS Arhiivifailid:TAR, ZIP, GZ, RAR Muud: HTM, HTML, PHP,XML, DAT, ISO, IMG, PDF VIIRUSED: VBS ja WSH
Programmid, dokumendid, pildid/fotod, muusikafailid, filmid, videod, mängud jne--kõik nad on failid ja neid erinevaid failitüüpe on palju. Faile hoitakse olenevalt operatsioonisüsteemist kas kaustades või kataloogides. Faile eristatakse nende nimede järgi ning ühes -ja samas kaustas peavad kõikidel failidel olema unikaalsed/erinevad failinimed. Mõnedes operatsioonisüsteemides kirjeldatakse faile nende formaatide järgi ja faililidele lisatakse lõppu nn suffix ehk laiend Tavaliselt koosneb see laiend 3 tähest ja ta eraldatakse failinimest punktiga (.), näiteks: Minu_foto_2007.a..jpg või Kassi-pilt.gif või Koera_pilt.bmp--kõik nad on pildid, aga nad on eriformaatides ja nad on seega erinevad failitüübid, sest nende laiendid (.jpg, .gif ja .bmp) on erinevad. Kuigi ühes ja samas kaustas ei tohi olla mitut sama nimega faili ning igal failil peab olema enda erinev nimi, siis andtud juhul näiteks võivad sama nimega failed olla ühes kaustas, kuna neil on
Faililaiendid: Pilt- jpg, jpeg, bmp, gif, tiff, png Video- avi, mpg, mpeg, mov, wmv Audio- waw, mp3, ram, aw, wma Tekst- doc, docx, txt, rtf, sxw, odt Presentatsioon- ppt, pptx, pps, ppsx, sxi, odp Arhiiv- tar, zip, rar, gz Programmifail- exe, com, bat, sys Andmefail- xml, dat Tarkvara Tarkvara-on kõik see,mis on vajalik süsteemi töölepanekuks! Süsteemitarkvara-vajalik arvuti riistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks.Tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem. Rakendustarkvara-võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Kasutajaliidesed Kasutajaliidese abil saab kasutaja programmidega suhelda. Graafiline kasutajaliides-käske saab jagada nii klaviatuuril kui ka hiirega. (nõuab rohkem ressursse) Mittegraafiline-käske saab anda vaid klaviatuuril. Arvutiviirused Programm,mis on enamasti ,mõeldud kahju tekitamiseks ja millel on kalduvus ennast ise paljundada ja levitada. MÕELDUD: · häirima arvuti tööd · rikkuma kettale salvestatud andmeid · par
5. Mida teeb klahvikombinatsioon [Win]+[R]? Avab Run programmi. 6. Mida teeb klahvikombinatsioon [Ctrl]+[Alt]+[Del]? Avab tegumihalduri. 7. Mida teeb klahvikombinatsioon [Win]+[L]? Lukustab arvuti. 4. Ava fail Laiendid, mis asub kaustas Materjal. Uuri tabelit. Vasta küsimustele: 1. Mida nim. failiks? Fail on sarnaste andmete kogum, mis on salvestatud tavaliselt arvuti kõvakettale eraldiseisva üksusena, ning mida töödeldakse arvutis tervikuna. Näiteks, tekstifail koosneb tekstist, aga programmifail (nt exe) koosneb arvuti jaoks täidetavatest käskudest (ja ka programmile vajalikest andmetest). 2. Millest koosneb faili nimi? Failinimest ja faililaiendist 3. Kui pikk võib olla faili nimi? 255 täheühikut. 4. Milliseid erinevaid failitüüpe tead? Nimeta. Doc, exe, jpg, gif, mp3, rar, iso, com, hlp, html, zip, txt, pdf, wav, rtf jne. 5. Millest koosneb kaust? Sinna paigaldatud andmetest ja selle allüksustest. 6
A... AA Auto Answer AAA Authentication, Authorization and Accounting AAB All-to-All Broadcast AAC Advanced Audio Coding AACS Advanced Access Control System AAL Asynchronous Transfer Mode Adaption Layer AAM Automatic Acoustic Management AAP Applications Access Point [DEC] AARP AppleTalk Address Resolution Protocol AAS All-to-All Scatter AASP ASCII Asynchronous Support Package AAT Average Access Time AATP Authorized Academic Training Program [Microsoft] .ABA Address Book Archive (file name extension) [Palm] ABAP Advanced Business Application Programming [SAP] ABC * Atanasoff-Berry Computer (First digital calculating machine that used vacuum tubes) ABEND Abnormal End ABI Application Binary Interface ABIOS Advanced BIOS ABIST Automatic Built-In Self-Test [IBM] ABLE Adaptive Battery Life Extender + Agent Building and Learning Environment [IBM] ABM Asynchronous Balanced Mode ABR Available Bit Rate ABRD
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
