iseküsimus. Küüditamise ajal olin 13, tagasi tulles 18, aga ei saa öelda, et need aastad oleksid vaimselt täiesti tühja jooksnud. Muidugi oli raske. Õnneks leidus seal vene õpetaja, kes sundis meid õppima, keelt omandades hakkasin ka maailmakirjandust lugema. Aga enne seda olin suure lugemiskooli juba läbi teinud, lugemishimu oli suur. -- Inseneriamet teid ikkagi väga ei köitnud, et läksite stsenaristiks õppima? -- See oli natuke sundkäik. Küüditatud perest tulnul ei olnud mingit lootust saada näiteks Tartu ülikooli filoloogiasse või mõnele "ideoloogiaalale" õppima. "Tipis" valitses tol ajal vabam õhkkond, seal ei olnud sellist ideoloogilist survet. Mäeinseneri eriala valisin väga proosalistel põhjustel seal oli kõrgem stipendium, aga vanemad jäid Siberisse, kuskilt kõrvalist abi loota ei olnud. Teiseks tundus mäeinseneri kutsega olevat seotud teatav romantika. Tegelikult pole seda seal muidugi kuigi palju.
Eestisse. 1953 Stalin suri, siis hakati pikkamisi neid poliitvange lahti laskma. Nõnda Kross saab üsna varakult, 1954 tagasi eestisse, 34-aastasena. Ülikooli lõpetades abiellus, naine kui rahvavaenlase naine lahutas temast vältimaks enda Siberisse saatmist. Siberis Kross abieellus uuesti ühe poliitvangiga. Said kokku niivõrd palju raha, et ostsid maja seal. Tulid Eestisse. Tema kolmas naine on olnud Ellen Niit. Poliitvanginga tagasi tulnul on plekk küljes, keegi ei võta sellist inimest tööle. Esimesi töid oligi, millest kirjutas romaanis, et oli arheoloogilistel väljakaevamistel. Algab luule tõlkimise periood. 1956 alates hakatakse avaldama tema originaalluuletusi. 70ndatel hakkab kirjutama proosateoseid. 1971 omapäralised au- ja ametinimetused, siis nimetati ENSV teeneliseks kirjanikuks, 1985 ENSV rahvakirjanikuks. On olnud
pöörduda Eestisse. 1953 Stalin suri, siis hakati pikkamisi neid poliitvange lahti laskma. Nõnda Kross saab üsna varakult, 1954 tagasi eestisse, 34-aastasena. Ülikooli lõpetades abiellus, naine kui rahvavaenlase naine lahutas temast vältimaks enda Siberisse saatmist. Siberis Kross abieellus uuesti ühe poliitvangiga. Said kokku niivõrd palju raha, et ostsid maja seal. Tulid Eestisse. Tema kolmas naine on olnud Ellen Niit. Poliitvanginga tagasi tulnul on plekk küljes, keegi ei võta sellist inimest tööle. Esimesi töid oligi, millest kirjutas romaanis, et oli arheoloogilistel väljakaevamistel. Algab luule tõlkimise periood. 1956 alates hakatakse avaldama tema originaalluuletusi. 70ndatel hakkab kirjutama proosateoseid. 1971 omapäralised au- ja ametinimetused, siis nimetati ENSV teeneliseks 31 kirjanikuks, 1985 ENSV rahvakirjanikuks