põlgasid neid ja ka kartsid. Aga juba see, et neid ei tahetud sellepärast, et nad olid teistsugused võiks järeldada, et siin on tegemist rassismiga. Mis on rassism? Rassism on inimeste rassilisi erinevusi tähtsustav mõtteviis või ideoloogia. Rassismi oli selgelt tunda ka filmi teises pooles, kus MNU ametnik Wikus van der Merwe nakatub salapärase viirusega, mis hakkab muutma ta DNAd. Ta hakkab tasapisi muutuma tulnukaks. Temast saab kõige jahitum mees maailmas, MNU tahab temaga katseid teha, kuna ta on teistsugune nüüd. Sellest filmist võiks järeldada seda, et inimesed suhtuvad nendesse paremini kellega nad kõige rohkem sarnanevad, kuna nad kardavad endast erinevaid ja ei tunne end nendega mugavalt. See kuidas keegi välja näeb, käitub või armastab teha ei tohiks mängida elus nii suurt rolli, tuleks olla aktsepteerivam ja proovida mõista, ning hinnata seda mis on teisele inimesele tähtis
kasumit teenida. Johannesburgi inimestel hakkas kõrini saama tulnukatest ja hakkasid toimuma protestid, seetõttu otsustati tulnukad üle viia 10. rajooni, mis asus eemal Johannesburgist. Missiooni pandi juhtima MNU töötaja Wikus van der Merwe. Sisenedes 9. rajooni ja küsides tulnukate nõusolekuid lahkumiseks, leidis Wikus imeliku purgi ning seda avades sai kokku kahtlase vedelikuga ja nakatus saladusliku viirusega, mis hakkas muutma tema DNAd ja tasapidi hakkas Wikusisy saama tulnukaks. Tänu sellele muutusele sai Wikus kasutada tulnukate relvi ning ta sai maailma jahitumaiks meheks. Wikus peitis end 9. rajoonis. Ta leidis tulnuka, kes remontis kosmoselaeva juhi osa, mis oli tema kodu alla peidetud ja ta lubas aidata Wikusel terveks saada, nii aitas Wikus tal MNU-st vajaliku purgi ära tuua ja lõpuks aitas tal pääseda MNU käest, et ta saaks tagasi kosmoselaeva ja lennata oma koduplaneedile. Filmis kajastuvaks globaalseks sotsiaalseks probleemiks on näiteks rassiline
Esialgu nii ka läks, kuid praegu on kartulimardikas Eestis juba püsiasukas. Loomulikult on kaasa aidanud pehmemad talved ja soojad suved. Alates 1972. aastast oli kartulimardika levik Eestis massiline ja on tõenäoline, et sellest perioodist alates pole kõiki koldeid suudetud leida. Uusi koldeid on tekkinud nende sisserändel Lätist. Paaril viimasel aastal on kartulimardikas jõudnud juba ka Soome ja seal kardetakse tema paiklikuks muutumist. Kartulimardikat kutsutakse tulnukaks preeriast, kellel on väga suur rännuinstinkt. Massilisi väljarändeid teevad nad tavaliselt kevadel mai- ja juunikuus. Väljarändeid soodustavad ka äikeseeelsed ja põuased ilmad. Tema lennukiirus võib olla kuni 8 km/h ja lennukõrgus kuni 10 meetrit. Ööpäevas võib ta lennata 8-10 km. Tugeva tuule puhul orienteerivad nad oma lennu tuule suunas ning võivad kanduda 200-400 km kaugusele. Merre sattununa peavad nad vastu kuni kaks nädalat. [5] 1.4 Kohanemisvõime
annaabi.ee 
