selle kadumist, ja sellise pildi annab just suure kiirusega atmosfääri tungiv taevakeha. Jälje pikkus ja heledus on üsna heas seoses selle meteoorkeha kineetilise energiaga, ja kui on teada ka kiirus, saame siit rehkendada selle massi. Mida suurem on mass ja kiirus, seda pikem ja heledam tuleb jälg. Üle terve maakera langeb ööpäevas 90 miljonit heledat meteoori. Meteoriidid Meteoriidiks nimetatakse maapinnale langenud meteoorkeha. Nad langevad maapinnale soojadena või tulistena, kuid mitte enam hõõguvana, nagu sageli arvatakse. Konflikt jaheda tuuma ja kuumeneva pinnaosa vahel ning rõhkude järskude muutustega atmosfääri alumistes kihtides viib sageli meteoorkeha äkkpurunemisele ja siis langeb maale tavaliselt rühm meteoriite, toimub meteoriidisadu. Alalt, kuhu neid langeb, võib korjata kümneid, sadu või isegi tuhandeid meteoriite. Meteoriitide vanust saab määrata isotoopgeokeemia meetoditega.
lähtekehad. Üldjuhul lagunevad ja põlevad meteoorkehad juba kõrgemates atmosfäärikihtides. Tavaliselt aint suure massi ja kosmilise kiirusega langevad kosmosekehad võivad jõuda maapinnale. Langemist paapinnale soosib ka suure meteoorkeha ehk boliidi lagunemine väiksema massiga tükkideks. Purunemise põhjuseks on termiline pingestus, mis tuleneb pealispinna sulamiseni tõusva temperatuuri ja kosmiliselt külma sisemuse vahest. Meteoriidid jõuavad maale soojadena või tulistena, kuid mitte hõõguvatena nagu vahest arvatakse, kuna pidurdumise ajal nende pealispind jahtub. Peaaegu kõigi meteoriitide aine vanus on 4,5 - 4,8 miljardit aastat. Umbes samasugune on nii asteroidide kui ka Maa geoloogiline vanus. See kinnitab Päikesesüsteemi planeetide, nende kaaslaste ja meteoriitide lähtekehade - asteroidide - materiaalset ja tekkeloolist ühtsust. Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes endast palju ja mitmeid
Üldjuhul on meteoriidid ümara kujuga. See on sellepärast, et teravad nurgad ja üksikpaladel olevad servad on atmosfääri läbimisel osalise sulamise tõttu ümardunud. Tahkudel võib esineda hästimärgatavaid sulamislohukesi ehk regmaglüpte. Kooriku värvus on tavaliselt pruunikas või must, harvem aga sinakas, valkjas või klaasjas. Tumepruuniks muutub meteoriit siis kui ta on õhu käes oksüdeerunud. Sageli arvatakse, et need langevad Maale hõõguvatena ja ka tulistena. Tegelikkuses see nii ei ole. Õnneks ei saa nad ka sel juhul tulekahju tekitada, sattudes ka kergsüttivale pinnale. Kui meteoriidid Maa poole kihutavad on nad soojad ja tulised. Kuid mida lähemale nad jõuava, seda rohkem nad ka jahtuvad jahedama sisemuse mõjul. Meteoor keha langeb maapinna poole umbes 3km/s. Keskmiselt langeb Maale kolm meteoriiti ööpäevas, mille mass ületab kilogrammi. Kuna ookeanid moodustavad maakeral üle 70%, langeb suur osa nendest sinna. Neid langeb ka
Tihedus jäävad vahemikku 300...8000 kg/m³. Meteoorkeha kiirus on suur, jäädes Päikesesüsteemist pärit meteooridel vahemikku 11...74 km/s. Üksikud väljastpoolt Päikesesüsteemi pärit meteoorid on suurema liikumiskiirusega. 4.4 Mis on meteoriidid? Meteoriit (kreeka keeles meteooros 'õhus hõljuv') on maapinnale langenud meteoorkeha. Nad langevad maapinnale soojadena või tulistena, kuid mitte enam hõõguvatena, nagu sageli arvatakse. Meteoriidid on ainsad materiaalsed tõendid meid ümbritsevast Universumist. Enamik meteoore ja meteoriite on pärit asteroidide vööst. Mõned meteoriidid on pärit ka Kuult (15 leidu), ning on teada ka 12 meteoriiti, mis oletatavasti pärinevad Marsilt. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda meteoriidisajuna. Meteoriidist räägime siis, kui mõni neist kehadest
Need on meteoriidid, mis võivad tekitada kuu kraatritega küllalt sarnaseid kraatreid. Tavaliselt on meteoriidid ümara kujuga, neil on hästi märgatavad tasandunud murdepindasid jälgivad tahud. Teravaid nurki ja servi ei ole kuna need on atmosfääri läbimisel ümarateks sulanud. Kui meteoorkeha pidurdub ja kuumenemine lakkab siis tekib talle ümber must või pruunikas koorik. Kauem maas lamanud meteoriit oksüdeerub tumepruuniks. Meteoriidid langevad maale soojade või tulistena, kuid mitte hõõguvatena. Seetõttu ei saa meteoriidid põhjustada tulekahju isegi juhul, kui need langevad kergestisüttivale esemele. Suurimad meteoorid jõuavad maapinnale sageli kosmilise kiirusega. (4:11) Üle 90% leidub meteoriidi keemilises koostises rauda, hapnikku, räni ja mangaani. Vähemal määral sisaldub neis ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi. Kui Maale langeva meteoriidi mass on üle 100 tonni tekib põrkel maapinnaga plahvatuskraater,
annaabi.ee 
