Elurikkuse tulipunktid, kriitilised bioomid, globaalsed endeemsed keskused ning liigi seisukohalt: punane nimistu ja EDGE- Evolutionary distinct globally endangered 2. Mida kujutavad end loodsurikkuse tulipunktid? Elurikkuse tulipunktiks on biogeograafilised regioonid, kus märkimisväärne kogus loodusrikkust, mis on ohustatud. 2005 aasta analüüsi kohaselt on elurikkuse tulipunktideks : ● 150 000 endeemsetest taimeliikidest ( 50% globaalsest) ● 11 980 (42%) maismaa endeemsetest selgrootutest ● 22 022 (77%) kõikidest maismaa selgroogsetest ● Enam kui 29% kõigist maismaa endeemsetest kaladest Kolm põhilist elurikkuse tuipunktide koostajate järeldust: 1. Näitab tulipunktide konseptsiooni elujõulisust 2. Mitmekesisuse määr tulipunktides on äärmiselt kõrge: Enam kui pool endeemsetest liikidest
b) Beeta-mitmekesisus seob omavahel alfa- ja gamma-mitmekesisuse, esindades liigilise koosseisu muutumist liikumisel ühest kooslusest teise väiksema ala, nt ühe laiu piires. c) Gamma-mitmekesisus väljendub mingi suurema piirkonna või kontinendi summaarset liigirikkust. Liikide arv pinnaühiku kohta. Elurikkuse tulipunkt globaalsed liigirikkuse koondusmisalad on pälvinud teravdatud rahvusvahelise tähelepanu ning neid nim liigirikkuse tulipunktideks. Tulipunkti eristamisel on mitmeid kriteeriume: arvesse võetakse üldine liigirikkus, endeemsete liikide hulk, looduslike ökosüsteemide tundlikkus inimtegevuse suhtes ning nende hävimise määr ja kiirus. Liigirikkuse tulipunktid on alad, kus sageli toimub liigitekke protsess, mistõttu tulipunktid on maailma tulevase liigirikkuse seisukohalt äärmiselt tähtsad. Massväljasuremine lühikese aja jooksul valdav osa (70-90%) liikidest sureb välja.
Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksuste mitmekesisus (geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide mitmekesisus), mis on Maal ebaühtlaselt jaotunud ning koguneb „tulipunktideks“ (biodiversity hot-spot). Ökoloogiline nišš: piirkond, kus organism saab edukalt paljuneda n-mõõtmelises hüperruumis, mille dimensioonideks on olulised ökoloogilised faktorid (G.E. Hutchinson). Populatsioon: sama liigi isendite kogum, kes elavad ja interakteeruvad samas elupaigas ja nišis. Metapopulatsioon koosneb rändavate või levivate isendite populatsioonidest, mille kaudu need populatsioonid on seotud ja moodustavad süsteemi. Ökoloogia harud
deletsioon. DNA silmus uuel sünteesitud ahelal, polümeraas lisab aluse. Spontaansed keemilised muutused alustes: Depurineerimine - tavaliselt A või G eemaldatakse ja asendatakse juhusliku alusega. Deamineerimine - Aminorühm eemaldatakse aluselt (C ® U); kui seda ei toimu, siis U paardub A järgmises replikatsiooni tsüklis ja moodustub (CG ® TA). Prokarüootide DNA sisaldab 5MC; selle deamineerimine annab meile T (CG ® TA). Selliseid regioone, milles on palju 5MC, nimetatakse muteerumise tulipunktideks (mutation hot spots). Indutseeritud mutatsioonid mutageenid. Kiirgus (röntgen, UV) - Ioniseeriv kiirgus lõhub makromolekulide kovalentseid sidemeid, ka DNA-l ja põhjustab kromoomaalseid mutatsioone. Ioniseerival kiirgusel on kumuleeriv mõju ja see tapab rakud kõrgete dooside korral. UV (254-260 nm) põhjustab puriinide ja pürimidiinide dimeeride teket ja sellega ebanormaalseid DNA ahelaid. Keemilised mutageenid - aluste analoogid on sarnased lämmastikalustega ja need
annaabi.ee 
