fantaasiat kaasav kirjeldus. Kogu Tuglase novellikogu iseloomustab müüdilisus. Selle rakendamiseks Tuglas aga kasutab erinevate mütoloogiate elemente, tõlgendab näiteks mingisuguseid müütilisi episoode või müüdiosasid ümber (Informatsioon saadud õppeainest Eesti kirjanduse ajalugu). Johannes Linnankoski, pseudonüümiga Vihtori Peltonen, ei ole aga eestlastele niivõrd tuntud autor. Käesolev analüüsitav teos "Laul tulipunasest lillest" ongi üks kolmest tema kõige kuulsamast kirjutisest. Tegemist on n-ö parvepoisteromaaniga, mis sisult sarnaneb August Gailiti teosega "Toomas Nipernaadi". Sellest paljudele eestlastele tundmatu soome kirjaniku teosest on alguse saanud kolm kuulsat soome filmi. Veel on Linnankonski kirjutanud talupojajutustusi, näidendeid ning novelle. Tegemist on kahe täiesti erineva kirjanikuga, kes mõlemad on kirjutanud inimestele niivõrd südamelähedasest teemast nagu armastus
mütoloogilid-rahvuslik ainevald • individualism • mõjutust saadi Pratsusmaalt, Pariisis elanud kuntsnike kaudu • tähtsamad uusromantikud olid endised realistid • 1900 Soome kunst PAriisi maailmanäitusel • 2 põlvkonda: Aho ja Järnefelt; Eino Leino • Ka Gallen-Kallelea ja Sibeliuse loomingus • Johannes Linnakoski(1869-1913) • Laul tulipunasest lillest • Pagulased Eino Leino(1878-1926) • “Märtsikuu laulud” varaküpse 17-aastase üliõpilase looming • Teadis “Kalevalat”, oli õppinud Runebergilt, Topeliuselt ja sulatas selle kõik ühte • Tõstis soome luule keeleliselt ja stiililiselt uuele tasemele, sh värsitehnika täiustamine, tihti luuletuse aineks mõni kangelane • koos vennaga toimetas kultuuriajakirja ja selle ilmumise lõppedes hakkas “Päivälehes” kirjandus-ja
Sakslased tahtsid saksakeelset sõnalavastusteatrit, kus wehrmachti sõdurid saaksid meelt lahutada. Esialgu taheti justkui teatrit (maja) käest ära võtta?? –draamateatri etenduste asemel hakati seal tegema muid vaatemänge. Selleks et Draamateater säiliks/uuesti avada, pidi hakkama saksakeelseid tükke tegema. Tänu Kalmetile teatri tegevus jätkus järjepidevalt sealt, kus see enne sõda pooleli jäi. (Alustati 3 aasta taguse kalmeti lavastuste ülessoojendamisega „Laul tulipunasest lillest“, Kalmeti lavastatud „Kevade“ siis Pisuhänd. Samas saksakeelne teater oli tegelikult uue teatri loomine – tuli moodustada trupp, hankida repertuaar . Selleks kutsus Kalmet saksa teatrit moodustama ja saksakeelseid tükke lavastama Voldemar Mettuse. Sks k mängisid näiteks teiste hulgas Panso ja Salme Reek. Esimene lavastus Ingeborg ; mängiti ka Pisuhända saksa keeles Vilde enda tõlkes. Mängiti klassikat. Ülekaalus komöödia Saalid olid rohkem rahvast täis kui enne sõda
annaabi.ee 
