Teise maailmasõja algul asus Ameerikasse, Vera järgnes talle ja nad abiellusid 1940. aastal. 1945. aastal sai Stravinski USA kodakondsuse. Kuigi ta ei elanud enam Venemaal, jäi ta hingelt venelaseks. Ameerikas valmisid teosed nagu ''Cantana'', ''Canticum sacrum'' ja ''Elupõletaja tähelend''. 1969. aastal kolis Straninski Essex Housi hotelli New Yorgis ja elas seal kuni surmani 1971. aastani. 13. detsembril 1937 juhatas Igor Stravinski Estonia teatris sümfooniakontserti, mille kavas oli ''Tulilinnu'' süit ja ''Capriccio'' klaverile ja orkestrile. Kontserdi solistiks oli Stravinski poeg. Igor Stravinskil on oma täht Holliwood Walk of Fame'il ja talle andi postuumselt Grammy elutööauhind aastal 1987. Stravinski auks on nimetatud üks Merkuuri kraater. Aastal 2009 valmis Prantsusmaal film ''Coco Chanel & Igor Sravinski''. See põhineb raamatul nimega ''Coco and Igor'', mis on kirjutatud kuulujuttude põhjal.
sagedased taktimõõtude vaheldumised). Vt. partituuri · Kunsti igipõlised teemad: hea ja kuri, inimlik tühisus ja õilsus, ürgne elujõud/inimese ja looduse suhe, vene rahvamuusika, kaasaeg ja selle rütmid... Vene periood ja balletid · Vene perioodi iseloomustab lähtumine vene rahvuslikest traditsioonidest ning temaatikast. · Väljapaistvamad teosed on balletid ,,Tulilind", ,,Petruska" ja ,,Kevadpühitsus" · ,,Tulilinnu" aluseks on vene muinasjutt surematust Kastseist ja tsareevits Ivanist. Impressionistlik kõlapilt, vene rahvalaulu motiivid) · ,,Petruska" on groteskne lugu kirest ja mõrvast vene nukuteatri nukkude seas. Balletis tuuakse lavale vene kaduv külaelu. Ballett käsitleb inimliku õlsuse ja tühisuse teemat. Võitlust ja protesti tuimuse vastu. ,,Kevadpühitsus" ,,Le Sacre du printemps" ,,Püha kevad" · Teose alapealkiri ,,Pildid paganlikust Venemaast".
"Apollon Musagète" (1928) "Le Baiser de la Fée" (1928) "Kaardimäng" (1936) "Scénes de Ballet" (1944) "Apollo" (1947) "Orpheus" (1947) "Agon" (1957) 5|Page Lisad 1936. aasta 29. märtsil toimus Estonia teatris Stravinski „Palmide sümfoonia“, juhatas Eduard Tubin. 1937 aasta 13. detsembril juhatas Igor Stravinski Estonia teatris sümfoonikontserti, mille kavas oli "Tulilinnu" süit ning "Capriccio" klaverile ja orkestrile. Kontserdi solistiks oli Stravinski poeg Soulima Stravinski. 2008. aastal toimus Igor Stravinski viimase oopuse „Requiem Canticles“ (1966) esiettekanne Eestis, esitasid ERSO ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Juhatas Mikk Üleoja, solistid olid Iris Oja ja Uku Joller. 1959. aastal anti Stravinskile Taani kõrgeim muusika-alane tunnustus, Léonie Sonningi muusikaauhind. 6|Page Kasutatud materjalid
Impressario)=Vene ballett, mille juures töötas Mihhail Fokin. Oli rühmitus Djagilevi juhendusel, mis tegeles rahvuslikkuse tõstmisega. Sinna kuulusid kirjanikud, kunstnikud jne. Nt: Balleti ,,Tulilind" lavale toomine koostöö hakkas sujuma teoste välja andmisel selle rühmituse liikmete vahel. Selle rühmituse liikmed töötasid grupis koos, nt kaks kunstnikku: Lion Bakst, Aleksandre Benois. 1910. Djagilev vajas Pariisi hooajaks leida heliloojattellis Stravinskilt ,,Tulilinnu" (ballett, mis põhineb Vene muinasjutul). Stravinskil on hiilgav ja värvikas muusikatohutu menu ,,Tulilinnul". Djagilev vedas heliloojaid jt. Pariisi, et näidata kui võimas Venemaa on. Järgmine balletimuusika, mille Djagilev tellis, oli kontsertpala, mis tehti ümber"Petruska" (ballet, mille ülimenukas esietendus oli 1911). Looming: Lugu räägib sellest kuidas Ivan otsib Tulilindu ning jõuab oma rännakul kurja Kastsei võluaeda
Impressario)=Vene ballett, mille juures töötas Mihhail Fokin. Oli rühmitus Djagilevi juhendusel, mis tegeles rahvuslikkuse tõstmisega. Sinna kuulusid kirjanikud, kunstnikud jne. Nt: Balleti ,,Tulilind" lavale toomine koostöö hakkas sujuma teoste välja andmisel selle rühmituse liikmete vahel. Selle rühmituse liikmed töötasid grupis koos, nt kaks kunstnikku: Lion Bakst, Aleksandre Benois. 1910. Djagilev vajas Pariisi hooajaks leida heliloojattellis Stravinskilt ,,Tulilinnu" (ballett, mis põhineb Vene muinasjutul). Stravinskil on hiilgav ja värvikas muusikatohutu menu ,,Tulilinnul". Djagilev vedas heliloojaid jt. Pariisi, et näidata kui võimas Venemaa on. Järgmine balletimuusika, mille Djagilev tellis, oli kontsertpala, mis tehti ümber"Petruska" (ballet, mille ülimenukas esietendus oli 1911).
annaabi.ee 
