Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tulikate" - 5 õppematerjali

Karl Ernst von Baer
2
odt

Karl Ernst von Baer

Ainult öösiti annab endast märku polaarrebane." Üksindustunne ja inimese jõuetus Põhja loodusjõudude ees ei vähenda aga põrmugi Baeri sihikindlust ja elurõõmu. Temale omase asjalikkusega hakkab ta uurima Novaja Zemlja lõunaosa. Mööda Nehvatovaja jõge siirduvad teadlased saare sisemusse. Mitu päeva uurivad nad Nehvatovaja jõe sängi kaudu üksteisega ühendatud soolajärvi. Nad elavad jahionnis. Nende kollektsioonid täienevad salveide, kollaste tulikate, roosade kivirakkude, violetsete kellukate, heleroosade tatardega, käokannidega, pujudega. Loodusteadlane Lehmann kannab oma märkmikku esimesed andmed Kostin Sari ümbruse geoloogilisest ehitusest. Vahest kiusas neid torm, kord oli see nii tugev, et mehed pidid lausa üheksa päeva laeval viibima. Talv oli ukse ees. Sadas lund ja öösiti tekkis jõgedele jää. Torm vaibus, teadlased lahkusid Nehvatovaja suudmest ja hakkasid Kostin Saris mereelanikke uurima. Võrgud täitusid saagist

Geograafia → Geograafia
23 allalaadimist
Ökoloogia ja looduskaitse konspekt
13
doc

Ökoloogia ja looduskaitse konspekt

Konvergents ­ organismirühmade erinevuste vähenemine evolutsioonis organismide tunnuste sarnastumise tagajärjel. S.t erineva arengukäiguga koosluste muutumine üksteisega sarnasteks. Divergents ­ populatsioonide erinevuse suurenemine evolutsioonis, põhjustab erinevate tunnuste ilmnemine organismidel või variatsiooni-amplituutide muutumine. Ökoloogiline divergents e adaptiiv radiatsioon seisneb ühe taksoni järglaste kohastumises väga erinevate elutingimustega. Ntks tulikate perekonnas on tekkinud vee-, soo-, metsa ja niidutaimed. Analoogia ­ elundite sarnasus, mis johtub nende ühesugusest funktsioonist. Ntks putukate ja lindude tiivad. Homoloogia ­ elundite sarnasus, mis johtub nende sisemise ehituse ja tekkelaadi ühtsuses. Homoloogilised elundid on ehituselt ühesugused, asetsevad teiste elunditega sarnaselt või on arenenud ühesugusest embrüonaalsest algest. Ntks nahkhiire tiivad, hülge loivad, inimese käed. KONVERGENTS JA PARALLELISM

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
97 allalaadimist
SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND
72
docx

SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND

Uus-Meremaal. Kõik tulikaliigid on koduloomadele mürgised, seda näiteks ka küülikutele. Suures koguses tulikaid võib tappa isegi hobuse. Harilikult loomad väldivad tulikaid nende kibeda ja kõrvetava maitse tõttu, kuid olukorras, kus karjamaal kasvab tulikaid nii palju, et muud pole süüa, võib ette tulla mürgistusi. Taime kuivades mürk laguneb, nii et tulikaid sisaldav korralikult kuivanud hein on ohutu. Tulikate taimemahl põhjustab nahapõletikku, nii et ka inimesed peavad tulikaid käsitledes ettevaatlikud olema ja kindaid kasutama. Mürgisuse tõttu rahvameditsiin tulikaid ei kasuta. Sõna "sardooniline" ('kibe, põlastav') tuleb Sardiinias kasvava sardiinia tulika Ranunculus sardous järgi. Kui inimene seda sööb, tõmbub tema nägu grimassiks. [viide?] Mõned putukad, näiteks liblikad Euplexia lucipara ja Orthosia gothica, toituvad tulikatel.

Loodus → Loodus õpetus
1 allalaadimist
Hamlet-Terve Raamat
62
rtf

Hamlet, Terve Raamat

et Hamlet küsiks juua. Mis siis nüüd? Ilmub KUNINGANNA. KUNINGANNA: Üks häda ajab aina taga teist, ei vahet hingetõmbekski! Laertes, su õde uppus ära. LAERTES: Uppus? Kus? KUNINGANNA: Üks paju kasvab oja kohal längus ja peegeldab veevoolus hõbelehti; neid punus ta sääl kummalisse pärga koos tulikate, maarjalillede ja nõgeste ja juudakäppadega - neil rahvasuus küll ropum nimi liikvel, ent karsked neiud surnusõrmedeks neid hüüavad. Kui lookas okstele ta ronis riputama vanikut, siis murdus reetlik oks ja pillas neiu koos lilledega nutva oja rüppe. Ta riided vee peal laotudes küll hoidsid tükk aega teda pinnal nagu näkki;

Kirjandus → Kirjandus
845 allalaadimist
Metsabotaanika
80
doc

Metsabotaanika

Kasvukoht: niiskel viljakal mullal, mis kevaditi või sadude järel ajuti vee alla jääb, nii rohumaadel, aedades kui metsades, nt. metsateedel. Roomav tulikas on maapealsete võsunditega laienev kodarikpüsik, ta juurdub pindmises mullakihis. Vars on harunenud, okslik, pikkade sõlmekohtadelt juurduvate, roomavate võsun- ditega. Juurmised lehed on kolmetised, üldkujult kolmnurksed, tumerohelised. Lehed on kohati talvehaljad. Õied 15-23 mm läbimõõdus, tulikate perekonnale iseloomulikud: viietine kroon on karotinoididest kollane, kroonlehtede alumine tärkliseteradest kiht talitleb reflektorina ­ sellest ka eriline läige. Kroonlehtede alusel paiknevad nektarinäärmed, mis on kergesti ligipääsetavad tolmeldajatele. Õitseb maist augustini. Viljaks koguvili rohketest pähklikestest, puist- ja lindlevi. Kasutamine: roomav tulikas on mürgine; sisaldab anemoniini ja ühendeid, mis hüdrolüüsimisel sinihapet eraldavad.

Geograafia → Eesti loodus ja geograafia
51 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun