IT gurud Steve Jobs Apple Computersi üht asutajaliiget ja karismaatilist juhti Steve Jobsi on korduvalt nimetatud arvutitööstuse rokkstaariks. 1955. aastal Kalifornias, Silicon Valley piirkonnas sündinud Jobs on tänu oma saavutustele ning kirjule eluloole saanud miljonite tulihingeliste Apple`i fännide, lihtsate arvutikasutajate ning massimeedia huviobjektiks. Ta elab Palo Altos, Kalifornias ning juhib hetkel Apple Computersi ja animastuudio Pixar tegevust. Kui Steve Jobs ja Steven Wozniak 1976. aastal loodud Apple I nimelist arvutit turustama asusid, ei osanud nad undki näha pöörasest müügiedust, mis nende tootele imekiirelt osaks sai. 1977. aastal otsustasid mehed asutada müügi ametlikuks reguleerimiseks firma, mis sai nimeks Apple Computer Inc.
Just seda üritab ka Dostojevski ise rõhutada. Selline vaimne ja sotsiaalne ebakindlus nagu Peterburi inimestel aitab paratamatult kaasa mitmesugustele tegudele. Samamoodi aitas Peretburi olustik kaasa ka Raskolnikovi kuritööle. Võimalik, et mõnes teises linnas poleks seda juhtunud Raskolnikovi teooria Raskolnikovi teooria on tõepoolest omapärane. Tundub, et see teooria on reaalse maailma jaoks liiga erinev. Ma isiklikult ei kuulu ka just Raskolnikovi teooria tulihingeliste pooldajate hulka. Lihtsalt raske oleks olla hulk massist, keda teised jalge alla talluksid. Ja ma ei ole kindel, millist tüüpi inimene ma olen. Raske oleks olla ka see, kes teiste peadel ronides peaks redeli tipu poole pürgima. Seega loodan ma tõesti, et pole erilisi ja tavalisi, vaid kõik on lihtsalt inimesed ja nende saatus on nende endi kätes. Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks?
ideelisest poolest haaratud polnud (ja keda Merca intervjuus „pühapäevapunkariteks“ kutsub137), võimaluse sõpradega koos aega veeta, lõhkuda asju anarhia sildi all ja juua ennast sama põhimõtte alusel täis. Eriti hakkas selline kaasajooksikute trend levima 1980. aastate lõpul, mil punki hakati võimude poolt glasnosti ja perestroika egiidi all üha enam lubama ja mil punkariks olemise tõttu võimudega pahuksisse sattuda oli juba vähetõenäoline. Pungi lubamine kaotas aga tulihingeliste punkarite silmis suurema mõtte võimu vastu sõdida, mistõttu saabus punkliikumisse üldisemalt demoraliseerumine, mistõttu võimudel oli pungi vähikäigus kindlasti oma osa mängida, kas tahtlikult või tahtmatult. Tõnu Trubetsky võttis tollal pungi moraalse laostumise kokku nõnda: „Rohkem taotletakse seda, et pungi sisu – 135 Jones, Josh. 2013. The History of Punk Rock. Open Culture, http://www.openculture.com/2013/01/the_history_of_punk_rock.html (19.06.2013). 136
annaabi.ee 
