ja nende roll, euroopa prokuratuur – millega peaks tegelema ja miks ei edene see projekt? - kriitiliselt analüüsima Euroopa vahistamismääruse ja Euroopa uurimismääruse regulatsiooni – ei pea teadma keeldumise aluseid, kuid nende põhiolemust peaks teadma. - andma ülevaadet EL kriminaalmenetlusõigust harmoniseerivatest olulisematest õigusaktidest – ei pea eksamil tegema, see iseseisev töö. - selgitama EL kriminaalõiguse olulisemaid arenguid ja tulevikusuundi – essee laadne küsimus, menetlusõiguse ühtlustamine, vahistamisregulatsioon vajab muudatusi, kõik aktuaalsed teemad. Ka komisjoni prioriteedid aastal 2020 (15.11 materjalid õisis). - iseseisvalt kasutama, analüüsima ja hindama EL kriminaalõigust puudutavat erialakirjandust ja Euroopa Kohtu praktikat – ei pea nimepidi teadma, kuid et teiste küsimuste raames oskaks tuua sisulisi näiteid. Eksamil umbes 3 küsimust.
keelekümblusega seotud kooli arenduse, õppekava ning õppe ja kasvatuse küsimustes Programmi rakendamiskogemusi on ülevaatlikustatud tabelitena ning tegeluste ja keelekümblustunni kavandamise-arutamise lehel. · Keelekümbluskonverentsid Iga-aastased rahvusvahelised konverentsid, mis on toonud kokku keelekümblusega tegelevaid inimesi ja andnud hinnangu programmi rakendamisele ning pakkunud tulevikusuundi Eesti keelekümblusprogrammi tutvustamine erinevatel konverentsidel ja foorumitel Kuidas õpetatakse keelekümblusklassis keelt? Keelekümblusprogrammi alusel õpetamine ei ole tavaline teise keele õpetamine. Keelekümblusprogrammi põhimõtteks on õpetada teist keelt suhtlusvahendina muude õppeainete õppimise käigus, see tähendab, et hoopis teisiti, kui traditsiooniliselt teist keelt õpetades, kus seda tehakse isoleeritult iseseisva õppeainena
pakkuda vaid Marius Arras. Marius Arras on töötanud IKT sektoris nii projektijuhi kui tegevjuhina ning samas on pidanud tegelema neile ametikohtadele inimeste otsimisega, mistõttu teab ta kuidas otsitakse neile ametikohtadele inimesi. Autor seadis veel kaks alameesmärki: kirjeldada Eesti IKT sektori personaliküsimusi ning Eesti ja Euroopa Liidu IKT sektorit võrrelda suuremate IKT sektoriga riikide omaga ning samas tuua välja IKT sektori võimalikke tulevikusuundi. Uurimustöö uurimuslik osa koosnes kahest faasist. Kõigepealt korraldati internetiküsitlus IKT ettevõtete seas. Selle küsitluse puhul seadis autor eesmärgiks, et uuringus osaleks üle kümne ettevõtte ja oleks võimalik mingil määral teha üldistusi Eesti IKT sektori personaliküsimustes. Teises faasis intervjueeriti Marius Arrast. Intervjuu viidi läbi vabas vormis, sest autori eesmärk oli intervjueerides koguda maksimaalne hulk informatsiooni, isegi kui see tähendas
annaabi.ee 
