Kui muutuja esinemine ei ole seotud, siis on see muutuja esinemine VABA. Muutuja ON valemis SEOTUD, kui kõik tema esinemised valemis on seotud. VASTASEL JUHUL on muutuja VABA Valem on KINNINE, kui kõik tema muutujad ON SEOTUD. VASTASEL JUHUL nimetatakse valemid LAHTISEKS. LAUSEKS nimetatakse kinnist predikaatarvutuse valemit, st valemit, milles ei ole vabu muutujaid. TULETUS TULETUS on lausete jada, kus iga lause on kas tuletuse eeldus või saadud temale jadas eelnevatest lausetest mingi tuletusreegli abil. Nõuded tuletusreeglitele: Korrektsus- iga tuletusreegel peab olema kehtiv arutlusvorm Kompaktsus- reegleid ei tohi olla liiga palju, neid peab olema lihtne meelde jätta Tuletussüsteemi täielikkus- kõikide kehtivate järeldamisprotsesside kehtivust peab saama reeglite abil tõestada: järeldamine on kehtiv, kui iga selle samm on kehtiv(nt lauseloogika, predikaatloogika vms kehtivad järeldamised) TINGIMUSLIK TÕESTUS ehk IMPLIKATSIOONI SISSETOOMINE
esineda tõeste eeldustena järgnevates tuletussammudes. Kui tuletuse eeldused on tõesed ja tuletus tervikuna on kehtiv, siis on tõene ka kehtiva tuletuse lõppjäreldus, mis langeb kokku viimase sammu lõppjäreldusega (ning see omakorda võib erijuhtumil langeda kokku mõne tuletise eeldusega). Juhul kui eeldused on tõesed, on tuletus ka tõestus. D9.1. Tuletus on lausete jada, kus iga lause on kas tuletuse eeldus või saadud temale jadas eelnevatest lausetest mingi tuletusreegli abil. Tuletus on kehtiv, kui selle iga samm on kehtiv arutlus, kusjuures tuletussammu kehtivuse hindamiseks kasutatakse tuletusreeglieid. Loogilised tuletussüsteemid luuakse sellistena, et tuletusreeglid kirjeldavad kehtivaid arutlusvorme, st arutlusskeeme, mille saab täita konkreetsete arutlustega. Nt arutlusskeemi: kui A-st järeldub B ja B-st C, siis A-st järeldub C saab täita mistahes väidetega. Arutlusskeemi täites peab samale tähisele vastama skeemis alati sama väide
tõeste eeldustena järgnevates tuletussammudes. Kui tuletuse eeldused on tõesed ja tuletus tervikuna on kehtiv, siis on tõene ka kehtiva tuletuse lõppjäreldus, mis langeb kokku viimase sammu lõppjäreldusega (ning see omakorda võib erijuhtumil langeda kokku mõne tuletise eeldusega). Juhul kui eeldused on tõesed, on tuletus ka tõestus. D9.1. Tuletus on lausete jada, kus iga lause on kas tuletuse eeldus või saadud temale jadas eelnevatest lausetest mingi tuletusreegli abil. Tuletus on kehtiv, kui selle iga samm on kehtiv arutlus, kusjuures tuletussammu kehtivuse hindamiseks kasutatakse tuletusreeglieid. Loogilised tuletussüsteemid luuakse sellistena, et tuletusreeglid kirjeldavad kehtivaid arutlusvorme, st arutlusskeeme, mille saab täita konkreetsete arutlustega. Nt arutlusskeemi: kui A-st järeldub B ja B-st C, siis A-st järeldub C saab täita mistahes väidetega. Arutlusskeemi täites peab samale tähisele vastama skeemis alati sama väide
annaabi.ee 
