vähemalt ühest negatiivsest literaalist koosnev disjunktsioon. Øpäring Prologis on otsingut käivitav käsk, näiteks ?- isa(juku,X). Suletud maailma eeldus: tõene on ainult see väide, mille tõesuse saab Prolog programmis tuletada olemasolevatest faktidest. NB! Faktide puudumine tähendab faktide mittekehtimist so faktide puudumine ei tähenda määramatust! 4.2 Resolutsiooni meetod Resolutsioon - Horni lausete kujul oleva deduktiivse süsteemi tuletusreegel. ØValem Δ ⇒ D kehtib parajasti siis, kui tema eitus ¬ (Δ ⇒ D) ≡ Δ ∧¬ D on vasturääkiv. ØHorni lause tõestamiseks tõestatakse, et positiivse literaali eituse konjunktsioonist eeldusdisjunktidega saab tuletada vastuolu. Øst temast saab tuletada tühja disjunkti. Tühja disjunkti tuletamiseks kasutame klassikalise loogika reegli modus ponens üldistust - resolutsiooni reeglit (RR).
Muutuja ON valemis SEOTUD, kui kõik tema esinemised valemis on seotud. VASTASEL JUHUL on muutuja VABA Valem on KINNINE, kui kõik tema muutujad ON SEOTUD. VASTASEL JUHUL nimetatakse valemid LAHTISEKS. LAUSEKS nimetatakse kinnist predikaatarvutuse valemit, st valemit, milles ei ole vabu muutujaid. TULETUS TULETUS on lausete jada, kus iga lause on kas tuletuse eeldus või saadud temale jadas eelnevatest lausetest mingi tuletusreegli abil. Nõuded tuletusreeglitele: Korrektsus- iga tuletusreegel peab olema kehtiv arutlusvorm Kompaktsus- reegleid ei tohi olla liiga palju, neid peab olema lihtne meelde jätta Tuletussüsteemi täielikkus- kõikide kehtivate järeldamisprotsesside kehtivust peab saama reeglite abil tõestada: järeldamine on kehtiv, kui iga selle samm on kehtiv(nt lauseloogika, predikaatloogika vms kehtivad järeldamised) TINGIMUSLIK TÕESTUS ehk IMPLIKATSIOONI SISSETOOMINE Vajadus tingimusliku tõestuse järele ilmneb siis, kui on vaja tõestada tingimuslik
Loogilised tuletussüsteemid luuakse sellistena, et tuletusreeglid kirjeldavad kehtivaid arutlusvorme, st arutlusskeeme, mille saab täita konkreetsete arutlustega. Nt arutlusskeemi: kui A-st järeldub B ja B-st C, siis A-st järeldub C saab täita mistahes väidetega. Arutlusskeemi täites peab samale tähisele vastama skeemis alati sama väide. Kui tegemist on järeldamise kui protsessi vormiga, siis käsutatakse väljendit järeldusskeem. Nõuded tuletusreeglitele: • korrektsus. Iga tuletusreegel peab olema kehtiv arutlusvorm; • kompaktsus. Reegleid ei tohi olla liiga palju, neid peab olema lihtne meelde jätta; • tuletussüsteemi täielikkus. Kõikide (vastavas loogikas) kehtivate järeldamisprotsesside kehtivust peab saama reeglite abil tõestada: järeldamine on kehtiv, kui selle iga samm on kehtiv. (Nt lauseloogika, predikaatloogika vms kehtivad järeldamised.) 3 Tuletussüsteeme võib olla väga erinevaid. Paljud tuletusreeglid pärinevad
Loogilised tuletussüsteemid luuakse sellistena, et tuletusreeglid kirjeldavad kehtivaid arutlusvorme, st arutlusskeeme, mille saab täita konkreetsete arutlustega. Nt arutlusskeemi: kui A-st järeldub B ja B-st C, siis A-st järeldub C saab täita mistahes väidetega. Arutlusskeemi täites peab samale tähisele vastama skeemis alati sama väide. Kui tegemist on järeldamise kui protsessi vormiga, siis käsutatakse väljendit järeldusskeem. Nõuded tuletusreeglitele: · korrektsus. Iga tuletusreegel peab olema kehtiv arutlusvorm; · kompaktsus. Reegleid ei tohi olla liiga palju, neid peab olema lihtne meelde jätta; · tuletussüsteemi täielikkus. Kõikide (vastavas loogikas) kehtivate järeldamisprotsesside kehtivust peab saama reeglite abil tõestada: järeldamine on kehtiv, kui selle iga samm on kehtiv. (Nt lauseloogika, predikaatloogika vms kehtivad järeldamised.)
annaabi.ee 
