Sellel ajal toimus oluline muutus kunstmuusika zanris. I 12.-13. Sajandil käibel olnud zanrid organum ning conductus asendusid misadega. Ilmusid esimesed anonüümsed ordinaariumitsüklid. Tähtsama missatsükli lõi Guillame de Machaut. II Motetist sai kirikliku teose asemel kõige esinduslikumaks teoseks. Loodud on ka pidumotette (kuningate kroonimine jne). III Kirikumuusika ning moteti kõrvale ilmus ka mitmehäälne ilmalik laul. Peamised lauluvormid olid luulevormidest tuletaud. Teoreetikud/muusikud/niisama tegelased Eelkäijad John Dunstable- jõudis heakõlalise stiilini. Korrastas rangelt kooskõla. Aluseks peamiselt tertsi-ning sektsiintervallid. Sai aluseks kogu uusagsele kompositsioonitehnikale. Johannes Ciconia. Madalmaade I põlvkond- Guillaume Dufay- missatsüklid, missaosad, motetid, hümnid, sansoonid (pr.) Kunsti aluseks ars nova tehnika komplitseeritud rütmika Gilles Binchois- Kirjutas üksikuid missasid, motette + prantsuskeelsed ilmalikud laulud.
otsustada lihtsamaid talupoegade ühiseluküsimusi. Mõisavald võis asutada ja üleval pidada talurahvakoole. Hakati talupoegi pärisorjusest vabaks laskma, vabakslaskmine pidi lõppema 14 aasta jooksul ning vabakslastud said priinime (perekonnanime). 1835. aastaks pandi kõigile Eestimaa kubermangus elanud lihtrahva esindajatele kohustuslikus korras perekonnanimed, seniajani kasutati isikutel liignimedena, kas elukoha- või ametinimetuse või isikuomadustest tuletaud liignimesid. Säilis mõisniku politseivõim, talupoegade liikumisvabadus jäi piiratuks. Talupoeg sai isiklikult vabaks. Maa kuulutati mõisniku ainuomandiks, talupoeg sai seda kasutada vaid rendi eest, mille suurus oli mõisniku määrata. Talupoeg võis minna ühe mõisniku juurest teise juurde, kuid ta ei võinud minna linna ega teise kubermangu. 5. Hilisemad talurahvaseadused Majanduslikud raskused, millele lisandus alandatud talurahva käärimine, sundisid
keskvõrde tunnuse. Näide: ilusam. Pöördsõnadele saab lisaks pöördelõppudele lisada aega, arvu (ainsus või mitmus), kõneviisi ja tegumoodi tähistavaid tunnuseid. Sõnatüvi võib lauses esineva iseseisvalt küll aga seda ei lõpud ja tunnused. Sõnatüvi kannab endas sõnavormi põhi tähendust. Tunnused ja lõpud lisavad sõnavormile tähenduse varjundi. Sõnatüved jagunevad sõnajuurteks, tuletaud- ja liitsõna tüvedeks. Sõnajuur on selline sõnatüvi, millele ei ole liidetud teisi tüvesid ega ka tuletus liiteid. Sõnajuured on klass, paat, maja, suur, kala. Tuletatud tüvesid saadakse siis kui lisame tuletu liiteid. Näide: paatkond, ühiskondlik, suurus, headus. Liitsõna tüvesid saadakse, kui liidetakse kaks või rohkem sõnatüve omavahel. Näide: kalapaat, sõnaraamat. Tuletus liited jagunevad ees- ja järelliidetakse. Eesliide ehk prefiks ja järelliide ehk sufiks
annaabi.ee 
