spiraali või radioaktiivse lagunemise kirjelduses. Matemaatikas on e oluline osade liitintresside ja tõenäosuste kirjelduses. Bernoulli oli e algse väärtuse leidjaks ja selle väärtuse nime andja Šveitsi matemaatik Leonhard Euler polnud siis veel sündinudki. Nn Euleri valem ei + 1 = 0 seob omavahel 5 põhilist matemaatilist konstanti 0, 1, , e, i. Nendest e on Euleri arv, mis oligi sisse toodud L.Euleri poolt. Hasartmängudes saab e abil leida võitmise tõenäosust. Tuletamises on e astmed selle poolest erilised, et need ei muutu tuletamisel vaid jäävad endiselt samaks e astmeks. Euleri valem:
Objekti delegeerimise tõttu väljendab ühismõõtsustatud ja agregeeritud suuruste suhe Ipq=∑p1q1 : ∑p0q0 hulgihinnas arvestatud toodangu maksumuse muutumist. Maksumuse indeksi väärtus sõltub osaliselt q väärtusest , aga teda mõjutab ka p. 33. Hüpoteetiline eksperiment Indeksite konstrueerimisel seisneb hüpoteetiline eksperiment kahes järjestikku sooritavas operatsioonis: 1)toodangu maksumuse tingliku mahu tuletamises ja 2) selle kõrvutamises toodangu maksumuse tegeliku mahuga. Füüsilise mahu indeksi tuletamisel arendatav mõttekäik tuginebulatuslikule abstraktsioonile, on hüpoteetiline ja tinglik. Seetõttu on ka saadud indeks tinglik. Tema tähenduse tõlgendamisel tuleb silmas pidada samu hüpoteese, millest lähtudes on ta tuletatud. 34. Üldindeksi konstrueerimise kuldne reegel
Seda saab teha vaatluse ja katsete abil. Eelkõige tuleb aga leida ja kõrvaldada mõtlemise eksimuste allikad - idola mentis. Descartes'i kuulsaim teos on "Dis-cours de la methode" ("Arutlus meetodist", 1637). Matemaatikuna tahtis ta leida ka filosoofias sama kindlat alust kui on matemaatikal. Tema lähtekohaks oli absoluutne kahtlus: kõik on vale. Baconi meetod seisnes materjali kogumises, eksperimentide tegemises ja saadud admetest järelduste tuletamises. Põhiolemuselt on see induktiivne meetod. Bacon ei kujundanud omaenda süsteemi, vaid tegi ettepaneku luua asutus, mis töötaks välja uusi süsteeme. Selleks sai Londoni Kuninglik Ühing (1662). Descartes uskus puhta intuitsiooni sähvatusse, arvas selge mõistusega saavat avastada kõike, mis eales tunnetatav on. Eksperiment oli tema meelest ainult deduktiivse mõtlemise abinõu. Oma algdeduktsioonist cogito, ergo surn järeldas ta, et peab eksisteerima täiuslik olend.
neile tuleb anda oluliselt rohkem aega ja vähendada tajutavat infot; taju vähene diferentseeritus st ei tajuta asju erinevatena, objektid ei eristu, nt geomeetrilised kujundid; vähene mõtestatus viitab sellele, et lapsed ei orienteeru tajumisel asjade olulisusele o Mälu vähe strateegiaid; kiirem unustamine ja info moondumine, kui salvestamises on probleemid on probleemid ka meelde tuletamises; meenutamine on juhuslik, lapsed ei teosta infootsingut, otsustavad seetõttu kiiresti et nad ei mäleta o Mõtlemine ühikuteks on põhiliselt kujutlused, need toetuvad tajule, mõisted on ebatäpsed, lapsed on sõltuvad isiklikust kogemusest; operatsioonid on ebapiisavad, eriti keerulisemad operatsioonid nt järeldamine ja üldistamine o Kõne arengus on olulised puudujäägid, mis ei paista silmas igapäevases suhtlemises, laused on primitiivsemad.
ehk sotsiaalse käitumise ja keele seoste uurimisele. Keelel on kaks olulisemat aspekti retseptiivne ja ekspressiivne. Keele retseptiivne aspekt seisneb keelelise informatsiooni vastuvõtmises ja sellega edastatud sõnumi dekodeerimises ning keele ekspressiivne aspekt seisneb sõnumi kodeerimises ja selle informatsiooni väljendamises ehk väljastamises (suulises väljaütlemises või kirjalikus kirjutamises). Keele dekodeerimine seisneb tähenduse tuletamises keele sümbolistlikust esindusest (keele sümbolite lahtimõtestamises kas suulist keelt kuulates või kirjalikku lugedes). Keele kodeerimine on nii semantilise kui mittesemantilise info (ehk inimese mõtte) kujundamine keeleliselt väljendatavassse vormi (kõne või kirjutamise näol). Valdavalt püsib nii uurijate kui ka iga üksiku keelekasutaja tähelepanu keele puhul selle kodeerimise ja dekodeerimise semantilisel aspektil.
annaabi.ee 
