Hälbivuse sotsiaalne määratletus (erinevad grupid käsitlevad erinevalt, seotud normiloomega, sotsiaalselt konstrueeritud). 5. x Sotsiaalsed normid, normide liigid, seos hälbivusega SOTSIAALSED NORMID - ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunni kaudu kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise (tegevuse, käitumise) ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja millede järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatuks tingimuseks. Normide tulenevus väärtustest. Ametlikud ja mitteametlikud normid. Teadvustatud ja teadvustamata normid. Normide omandamine. NORMIDE LIIGID: KÄSKIV (KOHUSTAV) NORM - nõuab karistuse ähvardusel normikohast toimimist. KEELAV NORM - määratleb sellised toimingud , mis on ühiskonnas tunnistatud kahjulikeks ja mille sooritamisele järgneb karistus. LUBAV NORM - määratleb need erijuhud, millal muidu keelatud toimimine on lubatud.
Ajalooliselt kujunenud, allutavad inimese toimimise ühiskonna kui terviku huvidele. N. konkreetsete situatsioonide reguleerimise normid, lähtuvad väärtustest. ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunni kaudu kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise (tegevuse, käitumise) ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja millede järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatuks tingimuseks. Normide tulenevus väärtustest. Ametlikud ja mitteametlikud normid. Teadvustatud ja teadvustamata normid. Normide omandamine. NORMIDE LIIGID: KÄSKIV (KOHUSTAV) NORM - nõuab karistuse ähvardusel normikohast toimimist. KEELAV NORM - määratleb sellised toimingud , mis on ühiskonnas tunnistatud kahjulikeks ja mille sooritamisele järgneb karistus. LUBAV NORM - määratleb need erijuhud, millal muidu keelatud toimimine on lubatud.
liitumist joonistel. Ülesanne õhupalli liikumisest kahes risti jäävas suunas. Leida ruumiline nihe. Nihe on vektor, mis ühendab keha algasukohta tema lõppasukohaga. ● Oska vektoreid liita (või lahutada, mis tähendab „vastandvektori“ liitmist). 4 tund: Järgneb II töö teoreetilistele küsimustele 1.-3. tunnist ja vektorite liitmise oskusele 5 tund: Kehad, nende mõõtmed ja liikumine. Füüsikaliste suuruste pikkus, kiirus ja aeg tulenevus vaatleja kujutlusest. Pikkus on ruumiline mõõde kahe punkti vahel, mis on mõõdetud piki mõttelist joont või keha külge. Tähised võivad olla vabalt valitud, sagedamini esinevad tähised a,b,c,r,d,l,s, põhiühik 1m. Aeg väljendab tavaliselt ajavahemikku (∆t= t – 0 ) mingist kokkuleppelisest alg- ehk 0-hetkest kuni vaadeldava ajahetkeni. Tähis t, põhiühik 1s. Kiirus näitab kui pika tee läbib keha ajaühikus
annaabi.ee 
