kompositsioonis kasutatavaid geomeetrilisi kujundeid (nt toiduainete tükelduskujud, portsjonitele roa väljastamisel antud kuju), värvusi/värvilahendusi (toiduainete, valmisroa, garneeringute värvus), erinevate komponentide kõrgusi (vertikaalselt ja/või horisontaalselt taldrikule/vaagnale paigutatud roa komponendid/garneeringud). Peamised geomeetrilised kujundid, mis roogade vormistamisel kasutust leiavad, on kolmnurk, nelinurk, ring ning neist tulenavalt ruumilised kujundid- püramiid, kera, poolkera, risttahukas, rööptahukas jne, jne. Kompositsiooni tasakaalustamisel kasutatav mõiste on kuldlõikepunkt (KLP). Kuldlõige on ilusaimaks peetav mõõtude suhe, seda kasutatakse terviku jagamisel ebavõrdseteks osadeks. Väiksem osa suhtub suuremasse nii, nagu suurem suhtub tervikusse. KLP on täiuslik mõõdusuhe, see on tähelepanu koondav punkt ning nt taldrikul või vaagnal paikneb KLP tsoonis, mida võib kella näitel iseloomustada
43. President võidakse valida: 1) rahva poolt: 44. a) otse 45. b) kaudselt (valijameeste kogu vahendusel) 46. 2) parlamendi poolt 9. Kohus - vaatab läbi ja otsustab konkreetseid talle lahendamiseks antud vaidlusi, lahendab ühiskonnas tekkinud vaidlusi. Kohus lahendab vaidlusi kohtumenetluse käigus seadusega sätestatud erilises protseduurilises korras. Kohus teeb oma otsuse tulenavalt seadusest. Kohtuvõim tagab seega seaduse ülimuslikkuse (ka riigi suhtes). · Erikohtud - On teatud liiki kohtuasjade läbivaatamiseks. Levinuimad erikohtud on halduskohtud. Halduskohtud on ainsad erikohtud, mis on Eestis moodustatud. · Konstutsioonikohtud - Teostavad põhiseaduslikkuse järelevalvet e kontrollivad seaduste vastavust põhiseadusele. Eestis on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks Riigikohus.
Kui majanduskriis oli tekkinud Eestist väljaspool ja selle vastu polnud võimalik midagi ette võtta, siis põhiseaduslik oli vähemalt osaliselt küll pseudokriis - esile kutsutud nende poliitiliste rühmituste poolt, kes ei olnud rahul parlamentaarse demokraatiaga - jätab soovida põhiseaduse sobimatuse tõttu Eestis. Põhiseaduse muutjad heitsid ette, et Eestis puudub riigipea ametikoht. Sellest tulenevalt olevat parlament kehtestanud diktatuuri valitsuse üle - sellest tulenavalt olevat valitsuste eluiga liiga lühike. · Valitsuste väidetav lühiealisus - kuni tänase päevani opereeritakse nende numbritega, mille on välja arvutanud Artur Mägi ja kes uuris Eesti riigivalitsemise praktikat paguluses. Kogu demokraatia perioodil oli Eestis võimul 21 valitsus ja nende keskmine eluiga oli 8 kuud ja 20 päeva. Välja tuleks jätta 4 Asutava Kogu aegset valitsust. Samamoodi 5 jätaks välja
annaabi.ee 
