m. rühma või tervikut, mille osaks miski on, nt Jüri oli poistest kõige nutikam. Kolm meest sellest seltskonnast olid mulle võõrad. Ta on näost kaame. Seestütleva käände tunnus on st. Alaleütlev kääne Alaleütlev kääne on väliskohakäänete seas sihikääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a. sihtkohta, nt Mari sõitis välismaale; b. tähtaega, nt Koosolek viidi üle neljapäevale; c. tulemusseisundit, nt Tüdruku nägu läks naerule. Kisub vihmale. Alaleütleva olulisi funktsioone tänapäeva keeles on väljendada: d. adressaati, nt Mari rääkis Jürile kõik ausalt ära; e. kogejat, nt Mulle meeldib siin elada. Lisaks loetletud funktsioonidele vormistab alaleütlev ka mõningate verbide rektsioonilisi laiendeid, mis märgivad: f. kedagi või midagi, kellele või millele tegevus on suunatud, nt Ta lootis sõpradele. Jüri näitas näpuga raamatule; g
Seestütlev võib väljendada ka: m) rühma või tervikut, mille osaks miski on, nt Jüri oli poistest kõige nutikam. Kolm meest sellest seltskonnast olid mulle võõrad. Ta on näost kaame. Seestütleva käände tunnus on st. Alaleütlev kääne Alaleütlev kääne on väliskohakäänete seas sihikääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a) sihtkohta, nt Mari sõitis välismaale; b) tähtaega, nt Koosolek viidi üle neljapäevale; c) tulemusseisundit, nt Tüdruku nägu läks naerule. Kisub vihmale. Alaleütleva olulisi funktsioone tänapäeva keeles on väljendada: d) adressaati, nt Mari rääkis Jürile kõik ausalt ära; e) kogejat, nt Mulle meeldib siin elada. Lisaks loetletud funktsioonidele vormistab alaleütlev ka mõningate verbide rektsioonilisi laiendeid, mis märgivad: f) kedagi või midagi, kellele või millele tegevus on suunatud, nt Ta lootis sõpradele. Jüri näitas näpuga raamatule;
Kõik olenebolukorrast. Seestütlev võib väljendada ka: m) rühma või tervikut, mille osaks miski on, nt Jüri oli poistest kõige nutikam. Kolm meest sellest seltskonnast olid mulle võõrad. Ta on näost kaame. Seestütleva käände tunnus on st. Alaleütlev kääne on väliskohakäänete seas sihikääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a) sihtkohta, nt Mari sõitis välismaale; b) tähtaega, nt Koosolek viidi üle neljapäevale; c) tulemusseisundit, nt Tüdruku nägu läks naerule. Kisub vihmale. Alaleütleva olulisi funktsioone tänapäeva keeles on väljendada: d) adressaati, nt Mari rääkis Jürile kõik ausalt ära; e) kogejat, nt Mulle meeldib siin elada. f) kedagi või midagi, kellele või millele tegevus on suunatud, nt Ta lootis sõpradele. Jüri näitas näpuga raamatule; g) hoiaku või emotsiooni objekti, nt Mihkel on sõbrale kade. Ära ole mulle kuri;
annaabi.ee 
