jpg 1_45146_600x450.jpg Tulemaa saare majandus • Peamised majandusharud on nafta- ja gaasitootmine. • Tegeletakse veisekasvatuse, kalapüügi ja metsamajandusega. • Kaevandatakse kulda ning vase- ja tsingimaaki, ka kivisütt. • Üks peamisi sissetulekuallikaid on turism. http://patbrit.org/img/rr/postal-armando-draga- tdf_magallanes.png Reisimine Tulemaale • Kuna Tulemaa asub lõunapoolkeral, tasuks sinna minna talvel, siis kui seal on suvi. • Kaasa peaks võtma kindlasti soojemad riided ning ka vihmariided. • Rahana on seal kasutusel peesod. 1 peeso on 0,09 eurot. • Keelena räägitakse Tulemaal hispaania keelt. • Reis seal kestab nädal. Lennureis Tulemaale • Tulemaale jõudmiseks tuleb teha neli ümberistumist. • Esiteks sõita Tallinnast Varssavi, lend kestab 35 minutit.
Kliima Territooriumi omapärasest asendist ja vahelduvast pinnamoest lähtuvad suured kliima erinevused. Põhja-Tsiilis valitseb troopiline kõrbekliima. Alates ll-st 28° on valdav lähistroopiline kõrbe-, veelgi lõuna pool vahemereline ning Kesk-Tsiili lõunaosas lähistroopiline niiske kliima. Keskel, kus paiknevad suurimad linnad ja parimad põllumaad, on levinud vahemereline kliima ja taimestik. Kaugemal lõunas muutub kliima Tulemaale lähenedes jahedamaks ja märjemaks. Reloncavi lahest lõunapool on rannajoon liigestatud suure hulga saarte ja saarestikega. See osa riigist on lausa täis külvatud saarekesi, fjorde ja järvi. Keskmine temperatuur jaanuaris on 15°C ja juulis 7°C. Temperatuuri amplituud on keskmiselt 8° C. Aasta keskmine temperatuur on 11° C. Aastane sademete hulk on 300-400 mm. Vetevõrk Kõik jõed algavad
INDIAANLASTE PÄRITOLU · Päritolu kohta on neli tundmatut sisserännuteooriat: 1. austasid meneeslased, kes saabusid hoovusi kasutades Põhja- ja Kesk-Ameerika Vaikse ookeani poolsele rannikule. (6000-7000 a. tagasi) 2. Norra meresõitja ja arheoloog Thor Heryerdahl arvas, et esmasaabujad olid hoopis Lõuna-Ameerikale jõudnud polüneeslased. (6000-7000 a. tagasi) 3. Austraalia pärismaalased, kes liikusid üle Antarktika Tulemaale ja Patagooniasse (6000-7000 a. tagasi) 4. Alex Hrdlicka lõi 20.saj algul teooria, mille järgi olid asutajateks paleoasiaatide esivanemad, kes tulid Aasiast üle Beringi väina. Tugines füüsilistele sarnasustele, keelesugulusele jms. 50 000 10 000 aastat tagasi üle mandrijää. KESK-AMEERIKA KÕRGKULTUURID ASTEEKIDE RIIK · RIIK: Rääkisid nahuatli keelt ja nimetasid et mexicaks. Nad jõudsid Mehhiko orgu 13.saj ning rajasid Tenochtitlani linna
Lõuna-Ameerika ja inkade kultuuri hävitamine Fransisco Pizarro Kuidas jõudsid esimesed inimesed Ameerikasse 1) Ameerika asustasid melaneeslased, kes saabusid hoovusi kasutades katamaraanidega Põhja- ja Kesk-Ameerika Vaikse ookeani poolsele rannikule 2) Norra meresõitja ja arheoloog esmasaabujad oli Lõuna-Ameerika rannikule jõudnud polüneeslased 3) Ameerikasse tulid esimestena Austraalia pärismaalased, kes liikusid üle Antarktika Tulemaale ja Patagooniasse 4) Tsehhi antropoloog Hrdlicka Ameerika mandri asustajad oli paleoasiaatide esivanemad, kütikorilased, kes tulid Aasiast üle Beringi väina jahiloomade kannul. Hrdlicka tugines kummagi madri asukate füüsilisele sarnasusele ja keelesugulusele. Nad saabusid kolme lainena 50 000 10 000 aastat tagasi üle Aasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa katnud jääkilbi. Asteegid valitsuspüramiidi tipus oli pärandatava võimuga keiser lõtv keskvõim
annaabi.ee 
