Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tulekusuund" - 3 õppematerjali

JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT
316
pdf

JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT

●● Tulekontakti korral juhtige jao tuld, tule vahe-aegadel käskige muu vaja- lik paremaks rühmitumiseks. ●● Rühmaülem annab edasised korraldused, millest lähtuvalt jaoülem peab tegutsema. 6.2.3 RÜHMITUMINE KAITSESSE KONTAKTI PUUDUMISEL KAITSE RÜHMITAMISKÄSUD Jaoülemale määratakse rühmaülema rühmitumiskäsus: ●● olukord; ●● jao ülesanne; ●● jao positsioonide asukoht (KP, TT); ●● vastase tõenäoline tulekusuund; ●● tuleala parem, vasak serv; ●● tulealustusjoon/tulealustuskord; ●● julgestusmiinivälja asukoht; ●● rühmaülema juhtimispaik; ●● naaberüksused; ●● rühma julgestuse asukoht; ●● jao ja rühma kogunemiskoht; ●● tunnussõna ja lahingutunnus; ●● asendusskeem; ●● tähtajad. Rühmaülema rühmitumiskäsu järel teostab jaoülem maastikuluure ja analüüsi: ●● vastase liikumis- ja edenemisevõimalused (soomukid, jalavägi);

Sõjandus → Sõjandus
51 allalaadimist
Sõduriõpik
187
pdf

Sõduriõpik

Tulekaart koostatakse positsioonile rühmitumisel (pilt 2.44) ning seda täiustatakse vastavalt laekuvale informatsioonile. Pilt 2.44 67 TULEKAARDI KOOSTAMISE ÄRJEKORD (pilt 2.45): · oma asukoht (koordinaadid); · magneetiline põhja suund; · mõõtkava märkimine; · kuulumine (jagu, rühm, kompanii) · selgesti eristatavad orientiirid (suund ja kaugus nendeni); · vaenlase oletatav tulekusuund; · laskesektori piirid; · tulealustusjoon; · koondtule punktid; · laskesektoris asuvad omad üksused ja objektid, k.a tõkked, miiniväljad ja positsioonid; · tingmärkide seletus; · kuupäev ja kellaaeg; · koostaja auaste ja nimi 68 Pilt 2.45 69 2.6 TULELIIGID JA LASKEASENDID TULELIIGID ON: · Üksiklasud: kasutatakse tavaliselt

Sõjandus → Riigikaitse
32 allalaadimist
Eesti kultuurilugu
85
rtf

Eesti kultuurilugu

mongoliidsed esivanemad olevat asunud sellele maalapile elama 7000 aasta eest kusagilt kaugelt idast, Uuralist või Lääne-Siberist. Nüüd on seegi tõde kahtluse alla seatud. Soome keeleteadlase Kalevi Wiiki järgi on eestlased koos soomlastega igipõlised eurooplased, kes, seejärel kui mannerjäälaam hakkas sulama ja taganema, saabusid Eestisse umbes 12 000 aastat tagasi ja Soome umbes 10 000 aastat tagasi. Geneetikaandmed osutavad,et tulijad olid europiidid, mingi mongoliidse seguta. Tulekusuund oli usutavasti eelkõige lõunast ­ seal, Lõuna- Ukrainas, Musta mere põhjakaldal oli jääaja maksimumi ajal Euroopa idapoolne refuugium ehk pelgupaik, kus säilis tollastes karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Geneetika osutab, et tulijaid oli ka Lääne-Euroopast Ibeeria refuugiumist ­ Lõuna-Prantsusmaa ja Põhja- Hispaania kandist. Wiiki järgi on terve hulk Euroopas praegu germaani, balti ja slaavi keeli

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
129 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun