Elasid kõige karmimal jääajal. Lisaks koobastele elasid ka nemad avaasulates. Nende kiviriistad olid arenenumad, kasutasid kõõvitsat ja uuritsat. Viimane ilmus spetsiaalselt siis, kui luu hakkas omandama tähtsamat kohta tööriistamaterjalina. Jahiriistana oli kasutusel peamiselt oda. Samuti tulid kasutusele mitmesugused pistikteralised tööriistad, mille luust või puust pära külge või uuretesse kinnitati õhukesed tulekivilaastud. Jätkuvalt olid olulised kirved. Tootlike jõudude areng soodustas paikse asustuse tekkimist, viimasest annavad tunnistust paksemad kultuurkihid elukohtades. Tekkis ka uus ühiskonnavorm sugukond. Kütiti suuri metsloomi, kujunesid elamuehitised, tööriistade täiustumine võimaldas välja kujuneda tööjaotusel. Hilispaleoliitikumi lõpus ilm soojenes kiiresti. Metsapiir liikus põhja poole. Selleks ajaks oli juba hävitatud mitmeid loomaliike, suurenes veest saadava toiduse tähtsus
Tegu koopaga, mida uuriti juba 1860. a. Kultuuri leide on saadud laialt alalt kogu Euroopas, kontsentreerus see siiski Doonau ülemjooksu aladele tänapäeva Saksamaal, Austrias ja Moraavias Slovakkias, aga samuti on seda päris palju ka näiteks Hispaanias. Mõned leiukohad on ka Aasias. Elati koobastes. Jätkuvalt küttimine ja korilus. Peamiseks jahiriistaks oda. Levivad ka pistikteralised tööriistad, kus puust või luust varre külge või nende uuretesse olid kinnitatud õhukesed tulekivilaastud. Iseloomulikud on varasemast mitmekesisemad tulekiviesemed, näiteks peenemad laastud kui varem. Nukleusest eraldatud laastukesi kasutati teravate servade tõttu nugadena. Rohkem esemetüüpe. Tööriistade kuju on nüüd rohkem standardiseeritum. Palju tarvitati otsast teritatud kõõvitsaid, mida kasutati loomanahkade töötlemisel. Luust ripatsid, käevõrud, helmed. Tuli esimene monumentaalne kunst, leitud Chauvet- Pont-d´Arci koopast
maeti vasakul küljel, mehed paremal, surnu nägu jäi lõuna poole. Domineerisid üksikhauad. Mõnel pool liivast v mullast kääpad. Mõnikord matuse ümber kraav. Madalmaadel on kääpaid seostatud omaaegse teedevõrgustikuga. Lõuna-Skandinaavias ja Põhja-Saksamaal maeti megaliitkalmetesse. Enamasti üksikud matused, Kesk-Euroopas 16 ka mitme inimese matused ühes hauas. Tsehhis maa-aluseid kalmistud. Kalmeid kõikjal arvukalt. Panusteks tulekivilaastud; kivikirved, keraamika; talvad, vaskrõngad. Praegu peetakse venekirveid staatuse sümboliteks. Leitud ka miniatuurseid kirveid neil kirvestel oli rohkem kui vaid võimalik praktiline tähendus. Keraamikal nöörornament. Levinuim tüüp on S-tähe kujulise profiiliga. Ornament: nöörivajutised ja sissekriibitud triibud e kuuseoksamotiiv. Kui on nöörijäljed, siis need kaelaosal, harva külgedel. Kuuseoksamotiiv vaid võrikul. Mõnikord nõuded lohukesed. Kaelaosa sageli välja venitatud
annaabi.ee 
