metsa põhiliselt troopikas . Metsad on hädavajalikud eluks Maal . Metsades valitsev mitmekülgne elusloodus , mis aitab kaasa hapniku tootmisele ja süsihappegaasi tarbimisele . Niisiis toob metsade hävimine kaasa veevoolu suurenmise , kohaliku kliima häirimise ning mitmete loodmade ja taimede elukeskkonna kadumise . Üheks metsade hävimise põhjuseks on tulekahjud , mis saavad akygse kulupõletamisest , põuast, või äikese tagajärjel. Mõne tunniga võib tulekahu hävitada suurehulga metsa ja elanikke . Oma esialgse nägemise saab ta tafasi alles mitmekümne aasta pärst. · Merevee reostatus Iga veevool jõuab lõpuks jõgede kaudu merre , kandes endaga kaasas kõike mida tööstus ja põllumajandus on sinna paisanud , lisaks veel majapidamisjäätmed ( puhastusvahendid , reovesi) .Mõned neist võivad olla väga mürgised ja võivad põhjustada mitmete meres elavate liikide surma . Saaste tõttu surnud loomad paisatakse rannale .
Kella poole 17 paiku oli tuli vaibunud ja leegid enam majast välja ei ulatunud. Töid jätkati majas sees, kus kõige intensiivsem põleng toimus maja teisel korrusel. Tunni aja pärast hakati lubama kõrvalmaja elanike tagasi kodudesse. Kella 18 paiku pandi tulekahjule piir, kuid jätkati järelkustutamisega, et hoone uuesti ei süttiks. Tänaval ja selle ümbruses olid täna põlengule liiklus tugevalt häiritud, selle reguleerimisega tegeles politsei. Tulekahu tekkepõhjus pole teada (Karjus, 2018). Algstaadiumis tulekahju temperatuur on madal. Teooriast sain teada, et põlemiskiirus sõltub keemilistest ja füüsikalistest omadustest: põlev materjalist, selle soojusjuhtivusest, eseme paksusest ja muudest teguritest. Selle sündmuse analüüsimisel oli algusest teada, et tegemist oli mahajäetud puithoonega. Puu on hea soojusjuhtivusega põlemismaterjal, seega tulekahju algstaadiumis põleng kulges kiiresti ja ei vaja tulelevimiseks palju aega
kujul ja avati 24. juunil 1989. aastal. Taastatud samba ette paigutati seda vahepealsetel aastatel asendanud mälestustahvel. Harju-Madise kirikus Avati 1928 Harju-Madise Evangelist Matteuse kiriku seinale 1928. aastal paigutatud mälestustahvel on üks väheseid, mis jäi nõukogude võimu poolt purustamata ning on säilinud tänaseni. 1950. aastal kaeti tahvel lubimördiga,et seda hävitajate eest kaitsta. 1970. aasta tulekahu tagajärjel avanes osa tahvli pealispinnast, paljastades kaua varjatud saladuse. 1989. aastal restaureeriti Vasalemma marmorist tahvel 11 mehe nimega, kes langesid 1919. aastal Vabadussõjas. Mälestustahvel taasavati 1989. aasta 24. juunil Karilepa-Väemla küla 625. aastapäeva tähistamise käigus. 1992. aasta 23. juunil avati kirikuaias kolm alusele paigaldatud mälestustahvlit. Ühele tahvlile oli kantud Vabadussõjas langenute nimed
annaabi.ee 
