Ad - arvutuslik avariikoormus ; Gj - j-nda alaliskoormuse osavarutegur ; GAj - j-nda alaliskoormuse osavarutegur avariiolukorras ; Qi - i-nda muutuva koormuse osavarutegur ; 0 ,1 ,2 - kombinatsioonitegurid (antud tabelis 4). (4) Avariiolukorra koormuskombinatsioonid sisaldavad kas ühe võimaliku avariikoormuse A (näiteks tulekahju vi kokkupõrge) või viitavad avariijärgsele olukorrale (A=0). Tulekahjuolukorras Ad on Projekteerimise alused 30 kaudse koormuse arvutussuurus. Märkus: Paljudel juhtudel, kus tulekahjust tingitud konstruktsiooni pikenemine ei mängi rolli, võetakse tulekahjuolukorra arvutustes Ad = 0. (5) Vajaduse korral tuleb konstruktsiooni kaudsete koormuste (sunddeformatsioonide) mõju arvesse võtta. Tegurid ja rakendatakse sel juhul koormustulemitele. 9.4.3 Osavarutegurid
b) Monoliitne või liimitud lehtpuit normtihedusega >450kg/m3ja tammepuit 0,5 c) Monoliitne või liimitud lehtpuit normtihedusega >290kg/m3 0,7 11.2 Konstruktsiooni tulepüsivusarvutus Efektiivristlõike meetod Efektiivristlõige arvutatakse algristlõike mõõtude vähendamise teel söestunud kihi võrra d ef = d char + k 0 d 0 d0 = 7mm k 0 ≤ 1,0 , (kui t<20min, siis k0 = t/20) Juhul, kui elemendi jäikusside tulekahjuolukorras puruneb, tuleks selle elemendi nõtke- või kiivearvutus teha ilma jäikussidemeta. Tähised: 1 Elemendi algristlõikepind 2 Jääkristlõikepiir 3 Efektiivristlõikepiir
Karkasshoonete puitelementide söestumine toimub veidi kiiremini tänu suuremale söestumisele ristlõike nurkades. Seetõttu on karkasshoonetes olulisem 86 teostada tulekaitset erinevate katetega. Tuli ja kuumus pääsevad karkassielemendil ligi mitmest küljest. Tule levikut tuleb takistada ühelt hoonelt teisele. Seda tagatakse peamiselt hoonete- vahelise kuja ≥8 m või tulemüüriga, Joonis 2.70 paremal. Kõrvuti asuvate hoonete eraldamiseks tulekahjuolukorras on nende vahele ehitatud tulemüür. Tulemüüri ja hoone ühendused on üks riskikohti. Tulemüürile on õigem ehitada katus peale, et vesi ei suunduks tulemüüri ja seina vahele. Paljudel juhtudel ei ole tulemüür pealt veetihedalt kaetud. See võib viia külmumise-sulamise käigus tekkivate pragudeni, mis müüri nõrgestavad ning eraldusvõimet pärsivad. Keeruliseks juhtumiks on elamud, mis on ehitatud teineteisele kaasaegsete tuleohutusnormide seisukohalt liiga lähedale ilma
ühekordsete hoonetega, võib evakueeruda ka akende kaudu. Suitsuandureid oli uuritud elamutes vähe. Vabariigi Valitsuse määruse nr. 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ järgi peavad need olema paigaldatud kõikides elumajades, ka nendes, mis on ehitatud enne nimetatud määruse kehtima hakkamist. Uuritud maamajades on levinud puitpindade eksponeerimine, vt. Joonis 2.31. Seetõttu on süttivat ja põlevat materjali nendes elamutes palju. Palkseinte puhul on tulekahjuolukorras tegemist ühemõõtmelise söestumisega kiirusega 0,65 mm/min. Süttimine võib aset leida leegist või suurest temperatuurist puidu pinnal (400°C). Söestumissügavusel üle 25 mm muutub edasine söestumine veelgi aeglasemaks, kuna söekiht on tavalisest puidust 6 korda halvema soojajuhtivusega ning kaitseb puitu edasise söestumise eest. Joonis 2.31 Vana palkseina (vasakul) ja laudvoodri (paremal) eksponeerimine.
annaabi.ee 
