veebruaril 1786. Valitsus kui Lauw` põhiline võlausaldaja laskis pärast seda Põltsamaa lossi maha müüa ja keisrinna Katariina andis mõisa rendile oma pojale Aleksei Bobrinskile. Majori võlad saadi küll tema pärandist tasutud, kuid Lauw` mõlemale tütrele ei jäänud enam midagi üle. Põltsamaa loss kuulus pärast Lauw` surma Aleksei Bobrinskile, Katariina II ja Grigori Orlovi 1762. aastal sündinud pojale. Tema ilmaletulekut püüti tsaar Peeter III eest varjata tulekahjudega, Peeter III-le meeldis nimelt tulekahjusid ja nende kustutamist jälgida. Nii tuli Katariina ustavail teenreil oma majad põlema pista. Perekonnanime Bobrinski olevat noor ilmakodanik saanud kopranahkade järgi, millesse ta oli vastsündinuna mähitud. Eestisse saatis Katariina II ta 1788. aastal karistuseks kõlvatu elu eest. Aleksei Bobrinski ehitas Põltsamaa lossi torni observatooriumi ja uuendas 9 siinelatud aasta jooksul lossi sisustust. Tema
..........................................11 2 SISSEJUHATUS Tulekahjud on spetsiifilised ja neid toimub palju. Põlengud põhjustavad riigile, ettevõtetele, inimestele ja ühiskonnale hulgaliselt kahju. Eestis toimub aastas keskmiselt üle 10 000 tulekahju, millele päästjad reageerivad. (Luht & Valge, 2010) Aastas hukkub tuleõnnetustes ligi 38 inimest, neist u 70% hukkub eluruumides aset leidnud tulekahjudes (Päästeamet, 2018). Teema aktuaalsus seisneb selles, et vaatamata paljudele tulekahjudega seotud uuringutele endiselt esineb kõrge hoones toimuvate tulekahjude arv. Töös uurin ja analüüsin elulist juhtumit mis on seotud ruumipõlenguga ja sisetulekahju faasidega ning selgitada välja milliseid sistulekahju faase põleng läbib. Töö eesmärgiks on välja selgitada sisetulekahju faasid ja nende levikut. 3 1. RUUMIPÕLENG- JA SISETULEKAHJU FAASID 1.1 Ruumipõlengu olemus Ruumipõlengu mõistet kasutatakse tulekahju kirjeldamiseks, mis piirneb toaga või
hõõguvate või isesüttivate esemete või ainete transpordivahendist väljaloopimine. · muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju.26 24 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 33. 25 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 34. 26 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 35-36. Kustutamisvahendid ja nende kasutamine Kui tegemist on väiksemate ja lihtsamate tulekahjudega, siis piisab kustutamiseks ka kohapealt murtud oksakimpudest või väiksemate puude latvadest. Nendega materdatakse tuld seni, kuni see vaibub. Teiseks lihtsaks võimaluseks tuld kustutada on selle lämmatamine liiva või mullaga ülepuistamise teel. Seda saab kasutada vaid juhul, kui pinnase kättesaamine on kerge ja kui pinnasetuli on nõrk või keskmise tugevusega. Ämbrite ja kastekannude kasutamine on efektiivne
annaabi.ee 
