Admiral Beatty oli kartmatu ja agressiivne. Tema julged manöövrid lahingutes tekitasid kõrgematele ohvitseridele muret. Jüüti merelahingus oli Admiral Beatty lahinguristlejate, Suure Laevastiku eelüksuse, ülem.5 Jõudude tasakaal Briti laevad olid suuremad ja kiiremad ning nende relvastusse kuulusid suurema kaliibriga pardasuurtükid. Saksa lahingulaevad olid aha paksema soomusega ning neil oli parem soomustläbistav laskemoon ja tulejuhtimine.6 Laevatüüp Grand Fleet Hochseeflotte Lahingulaev 28 16 Pre-Dreadnought 0 6 Lahinguristleja 9 5 Soomustatudristleja 8 0
(nt B-kompanii), ning tagalakompanii. Kompaniid koosnevad rühmadest, need omakorda jagudest. Staabikompanii koosneb juhtimis- ja tagalarühmast, siderühmast, tanki- tõrjerühmast, luurerühmast ja pioneerirühmast. Kompanii tagab pataljoni staabi töö, teeb luuret ja annab lahingutoetust manööverüksustele. Miinipildujapatareis on peale juhtimis- ja tagalarühma (need on alati igas kompaniis) mõõdistus- ja siderühm, et tagada täpne tulejuhtimine, ning kaks miinipildujarühma. Jalaväepataljoni põhja moodustavad kolm jalaväekompaniid, mis koosne- vad juhtimis- ja tagalarühmast, miinipildujarühmast ning kolmest jalaväe- rühmast. Jalaväepataljoni teenistustoetuse tagab tagalakompanii, kuhu kuuluvad juhtimis- ja tagalarühm, hooldus- ja remondirühm, varustus- ja transpordi rühm ning meditsiinirühm. 62 Jalaväepataljoni struktuur Staap
●● jao vasak ja parem ning eesmine serv; ●● põhituleala piirid; ●● tule avamine ja koondamine; ●● valve, vaatlus ja häire andmine; ●● vahetuspositsioonid ja nende tulealad; ●● kindlustamine; ●● rühmaülema juhtimiskoht; ●● tähtajad. Jaoülema kaitsekäsk: ●● jaoülema lahinguidee; ●● ajakava; ●● ülesanded sõduritele, lahingupaaridele, pooljagudele; ●● jao tuleplaan; ●● sektorid; ●● tule avamine; ●● orientiirid; ●● tulejuhtimine; ●● koondtule alad; ●● tulekeelu või-piirangutega alad; ●● kõrgväärtusega sihtmärgid; 86 ●● lahingu raskuspunkt; ●● lahingu otsustav tegur; ●● vahetus- ja varupositsioonid ning tuleplaanid; ●● kindlustamine (I või II aste); ●● tõkestamine (MV, JV tõkked); ●● liikumisteed ja nende märgistamine; ●● julgestamise graafik; ●● jao ja rühma kogunemiskohad; ●● tegevus eriolukordades;