''Piirideta realism'', milles ta tõestas, et modernism võib olla ka reallism. See ja paljud teised tegurid viisd sotsialistliku realismi kui kunstistiili lagunemisele juba enne Nõukogude liidu kukutamist. Praegu võib seda kunstivoolu leida vaid Põhja-Koreas ning teatud kujul ka Hiina Rahvavabariigis. Boris Vladirmirski ''Lenin punases ehas'' Viktor Karrus ''Vilja riigile'' Autor tundmatu. Pildil on kirjas ''Meie noored südamed tuksuvad meie ühiskonna jaoks'' Chiang Dai-chein (Zhang Daqian) (Sotsialistlik realism Hiinas)
ja vahu sees õõtsuvaid kajakakarju mõõtmatu meri! ning kaugel kõikuvat üksikut purje. Kui avar, kui suur, kuis helendad Ma ihkasin näha ta tuksuvat pinda sa! kui magava hiiglase raudrüüs rinda Kuis vabadust hoovab sust vastu ja kuulata laineid, mis veerevad randa otsata! kui tuiskavad leegid, mis raksuvad mis kirglikult kutsudes tuksuvad, Rind rusutud vastu vangla mis mürinal maltrannale vaovad ja siis seina, jällegi kaovad käed kramplikult aknaraudades, kui vägi, mis taganeb vaenlase eest, või silmad täis aja trotsi ja leina- põdrakari läeb põleva padriku eest. nii viimaks sind ometi näen! „Meri“ Tänan kuulamast!
Nagu piltidelt saab näha, siis enamikel sotsialistliku realismi stiilis töödel on pildil tööd tegevad inimesed või Stalinit ülistavad kodanikud. Naistel on rätikud peas, heledam pluus ja pikad seelikud või hoopis rahvariided. Meestel on tunked või lihtsalt pikad püksid, lohakad üleskeritud varrukatega triiksärgid ja tihti on ka sonimüts peas. Ka nemad kannavad rahvariided. Autor tundmatu. Pildil on kirjas ''Meie noored südamed tuksuvad meie ühiskonna jaoks'' Sotsialistlik realismAinus lubatud kunstilaad Nõukogude Liidus. Kujunes 1930ndatel aastatel. Eeskujuks 19. sajandi realism. Teostes pidi sisalduma kommunistliku partei ideoloogia. Selline nähtus nagu sotsialistlik realism, mida harrastati Nõukogude Liidus 1940- 50-ndatel kasutas realistlikku laadi, kui ei kujutanud elu realistlikult, kuna piltidelt vaatavad eranditult vastu õnnelikud inimesed, kes teenivad oma riiki ja
...liha ja metall segunevad ootamatuteks ja vahelduvateks anatoomiliseks ülesehitusteks mis toimivad otse naha all. Koletislik ei ole enam võõras. Me kogeme liha ringlemise ajastut. Organid eemaldatakse ühest kehast ja siirdatakse teise kehasse. Jäsemed eemaldatakse surnud kehalt ja siirdatakse elavale...Hüdraulilised südamed panevad vere ringlema ilma tuksumata. Süda südame tukseteta...koomas olevat keha saab stabiilsena hoida elushoidvate seadmete abil. Ajusrumas inimestel on tuksuvad südamed. Surnud kehad ei pea lagunema ja peaaegu surnud kehad ei pea surema. Surm tähendab tänapäeval tehnoloogiast lahtiühendatust. Surnud, peaaegu surnud, veel sündimata ja osaliselt elavad eksisteerivad üheaegselt. Me elame laipade, kooma, krüogeenika ja kimääride ajastul.” ( http://stelarc.org ) Tehnoloogia justkui kaotab tingliku piiri eluta ja elusa looduse vahel. Meenub prohvetlik Arnold Svarzeneggeri poolt kehastatud legendaarne Termitaator – pooleldi
Ta astus kaks, kolm sammu küüni ukse poole ja -- pöördus jälle ümber; ta ei suutnud ennast lahti kiskuda. Siin, siin oli tema elu õnn, siin joovastavas karikas, mille sarnast elu teist korda ei paku; pidi ta sellest puutumata mööda minema? Üksainuke tilk sellest karikast, ja siis -- tulgu mis tuleb! Gabriel langes äkisti põlvili ja kummardus uinuja näo üle. Magus joovastus tõusis talle pähe. Lähemal silmapilgul oli «kuritegu» tehtud. Gabriel surus oma kuumad tuksuvad huuled uinuja soojale pehmele suule, esiti õrnalt, vaevalt puutudes, siis ikka tugevamini: üheainsa tilga oli ta õnnekarikast rüübata tahtnud, aga ta tundis, et janu kustutamatu oli! Uinuja kehast käis värin läbi. «Gabriel!» sosistasid ta tuksuvad huuled; siis lõi ta silmad lahti. Ta ei kohkunud Gabrieli kah-vatut, sügavat hingeerutust tunnistavat nägu enese üle nähes, vaid naeratas õnnelikult; nähtus
annaabi.ee 
