Selle lahtiseletamiseks on teadus välja pakkunud mitu teooriat. Üheks põhjuseks peetakse igale elusolendile sündides kaasa antud kindlat energiakogust, mis on vajalik täpse arvu südamelöökide tegemiseks: mida kiiremini need löögid tehakse, seda kiiremini kulub ka energia. Haigus kiirendab pulssi Kas see müstilisena näiv tõdemus ka kõikide tervete inimeste puhul kehtib, pole veel uuritud. Kuid südamepuudulikkuse all kannatavate patsientide süda teeb minuti jooksul märksa enam tukseid kui tervetel ja karastatud inimestel. Paljude haiguste puhul, eriti palavikuga, hakkab süda kiiremini tuksuma. Haige inimese süda peab piisava koguse organismile vajalike ainete verega laialikandmiseks kiiremini töötama. Südame- ja veresoonkonnahaiguste puhul on täheldatud, et patsientide pulss on väga kiire. Ühesuguse südamekahjustusega ja enam-vähem ühevanuseid patsiente uurides on selgunud, et mida korrapärasemalt ja loomulikumas tempos süda lööb, seda
olekute juurdeloomise ,,tootmistööd", oma kehale, hingele, vaimule ja inimsuhetele. Südame tervis on põhiline ressurss Süda on meis kõigis - väike vapper lihas rinnasügavuses. Just seetõttu südame tervis kui ressurss puudutabki absoluutselt igat inimest. Süda töötab järjekindlalt, ilma et teda ennast näha oleks või käega otse puudutada saaks. Näha ja tunda saab üksnes südame tööd. Pulssi katsudes või unearterilt tukseid vaadates on näha, kuidas südamelihas oma kokkutõmmete mõjul vere mööda veresoonestikku ringi käima paneb, mööda kogu keha laiali ajab. Süda on seega kehasisene jõuvarude jaotuspunkt ja ühenduses vereringega kogu organismile toitainete transportimise süsteem. Südames, umbes kämblasuuruses pumbajaamas, võetakse vastu soonestiku teedel ja-magistraalidel ,,väsinud" veri ja tukse-tukse haaval saadetakse soonevõrgustikku hapnikuga värskeks uuendatu.
Kas see on suur arv? See vastab raskusjõule, mida tekitab 1,2 kg keha. Tuleb muidugi arvestada, et seisuhõõre on suurem ,st algul on tarvis suuremat jõudu ja koormus ei pruugi olla ühtlane, aga ikkagi pole selles midagi üleloomulikku. · Vererõhu mõõtmine. Veri voolab soontes laminaarselt. Kui voolamine on takistatud, tekivad keerised ja sellega kaasneb spetsiifiline heli. Seda kuulatakse stetoskoobiga. Suruõhumähisega surutakse arter kinni seni kuni tukseid enam kuulda pole. Siis hakatakse õhku välja laskma ja fikseeritakse rõhk mähises hetkel, mil hakkame tukseid kuulma. Siis on rõhud veresoones ja mähises võrdsed. See on südame poolt tekitatav maksimaalne vererõhk. Kui edasi õhku välja lasta, lakkavad tuksed mingi rõhu juures, see tähendab, et nüüd voolab veri vabalt ja siit saame minimaalse vererõhu. Süda lööb vere soonde (süstool) ja lõtvub siis, rõhk südames alaneb ja veri tungib
annaabi.ee 
