Venemaal kujunesid Hansal väga tihedad suhted Novgorodiga. Sidemete hõlbustamiseks rajati Novgorodi Hansa kaubakontor. Lääne-Euroopast Venemaale ja Põhja-Euroopasse veeti eelkõige luksuskaupu ja Flandria tekstiiltooteid ja soola. Pangad Kaubanduse areng suurendas nõudmist metallraha järele. Varakeskajal käibinud Frangi hõberaha ja araabia ning Bütsantsi müntide kõrvale tekkisid nüüd näiteks Firenze floriinid ja Veneetsia tukatid. Müntide hulk tingis tarviduse erinevaid vääringuid tundvate rahavahetajate järele. Teisalt oli kaubalaeva varustamiseks ja lasti ostmiseks tarvis rohkem raha, kui üks kaupmees suutis enamasti välja panna. Isegi kui kaupmehel oli piisavalt raha, polnud mõistlik seda kõike ühe laeva peale kulutada. Kaubaretke ebaõnnestumisel tähendaks see laostumist. Selleks ühendasid mitu kaupmeest jõud ning varustasid koos ühe kaubaretke
vaid mere (Atlandi ookean, Gibraltari väin) Hansakaubandus P-Euroopa kaubateed Põhjamerel, Läänemerel XII Hansaliit algselt saksa kaupmeeste ühendus, XIV kaubalinnade ühendus. Keskus Lübeckis, esindajate kokkutulekud hansapäevad. Lääne-EUsse Põhja-Venemaalt karusnahku, mett, vaha, rauda, vilja Põhja-EUsse Lääne-EUst luksuskaubad, Flandria tekstiilikaubad, sool Raha Frangi hõberaha, araabia Bütsantsi mündid, Firenze floriinid, Veneetsia tukatid aja jooksul rikkad inimesed tegelesid raha laenamise ja vahetamisega kõrge % 4. Linnakultuur (eluolu) kindlustatud majad, millega ehituse uhkuselt hakkati võistlema, linn piiratud müüridega, vaesemad elasid eeslinnades (müürist väljajääv osa) Eluolu: loomulik iive neg (abielluti hilja), linn sõltus maalt tulevaist inimestest, prostitutsioon tarvilik vallaliste meeste jaoks, kaitseb ühiskonna moraali
Keskaegne mündisüsteem pidurdas linnade ja kaubanduse arengut ning seetõttu võeti Veneetsias kasutusele krossid, mis kaalusid 2 grammi ja olid väärt kaks sillingit. 13ndal sajandil taastati Euroopas ka regulaarne kuldrahade müntimine, mille eelduseks oli ristisõdadega Euroopasse voolanud kuld.1252. aastast hakati Firenzes 3.5 grammi kaaluvaid kuldrahasid müntima ning nendel kujutatud liilia (flos) järgi hakati neid floriinideks kutsuma. 1284. Aastast sekundeerisid neile Veneetsia tukatid. Üks oluline probleem, millega tuli keskaja majanduses tegeleda, oli mündimetallipuudus, mis sai teravaks eriti hiliskeskajal. Kaubanduse maht kasvas, aga väärismetallitoodang ei jõudnud sellele järele. 13. sajandiks olid senised hõbedakaevandused ammendatud ja toodang piiratud. 14. saj oli hõbedatoodang alla 30 t aastas. Uued maardlad lubasid leevendust, kuid probleemi lahendas alles Uue Maailma kullavarude kasutuselevõtt. Palju kulda oli varandusena olemas, kuid müntidena neid
annaabi.ee 
