Umbes viie tuhande aasta eest rajasid sumerlased tammide ning kanalite võrgu ja õppisid tulvavett kõrvale juhtima. Eeposeski on juttu suurest veeuputusest, kus said surma kõik inimesed peale Utnapisti ja tema kodakondsete, kellele jumalad õigel ajal märku andsid laeva ehitamiseks. Mitu tuhat aastat hiljem on sedasama motiivi kasutatud ka Piibli-legendides ülemaailmsest veeuputusest. Piiblis on veeuputus jumalate karistus inimestele nende pattude pärast, aga eeposes on see pigem jumalate tujukusest tingitud. Nähes, mis uputuse ajal maa peal sünnib, ehmuvad ka jumalad ise ära. Kuningas Gilgames oli kaks kolmandikku jumal ning üks kolmandik inimene. Ta ehitas oma rahva kaitseks müüri. Kuna talle ei leidunud võrdset vastast hakkas ta oma igavusest tingitud tegevusega Uruki rahvale muret ja meelehärmi valmistama. Lahendamaks seda probleemi, võttis Jumalanna Aruru, kõikide inimeste looja, nõuks luua Gilgamesile vääriline kaaslane - Enkidu. Aruru pesi käed puhtaks, võttis tüki
jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbras'i. Suveöö unenägu. Komöödias armastab Hermia Lysanderit, neiu isale aga meeldib Demetrius. Isa palub tütre abiellumiseks viimasega luba Ateena hertsogilt. Need 2 noormest on sarnased ning oma vanuselt, seisuselt ja väärikuselt igati võrdsed. Ühe on valinud välja armastus ja teise vanemate tahe. Võidab esimene. Kogu näidend räägib armastuse tujukusest, õigustest. Armastus saavutab võidu võlumetsas, kus valitsevad Oberon ja Titania. Tartuffe. Peategelane Tartuffe on leidnud peavarju Orgoni juures. Ta võidab peremehe ja tema ema poolehoiu. Teised majaelanikud näevad Tartuffis aga petist ning ei salli teda. Orgon tahab oma tütart T-le naiseks anda ning lõpetada kihluse Valere´iga. Teenija Dorine avastab aga, et T on armunud maja perenaisesse. T ei jää ootama talle ülesseatud lõksu,vaid langeb
Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud inglitega ja viimati hakkab õnnistama Eeva lapsi, 19 last saavad kõik hääd ametid, kus ei ole vaja näha vaeva, kuid need, kes peidetud ja kelle Eeva siis suure rõõmuga toob välja, saavad kõik ametid, milledes higi vaja ja vaeva.”(Masing 1998:120) Et ristiusu mõjul on haldjate olemus muutunud algsest inimesesarnasest tujukusest selgelt halvaks (“Nimetus “haldjad” (Elben) esineb vahetevahel nõiaprotsesside aktides, kus see märgib kahjustavat deemonit (painaja).” (Petzoldt 2003:80)), teeb Uku Masing siin igati põhjendatud järelduse, et taoliste juttude eesmärk võib olla “/.../ halvustada rahvausku, kuid jätta talle siiski võrdlemisi viisakas tekkimispõhjus.” (Masing 1998:120) Seega tahetakse Piibli tegelastel põhinevate lugudega tõestada, et ristiusu puhul pole tegemist
annaabi.ee 
