Siseosas Timmkanal (10 km) Edelaosas Häädemeeste jõgi (18 km) ja Lemmejõgi (23 km) Muld ja taimkate Mereäärne rannariba ulatub 4050 meetrist (Orajõel) kuni 1,5 kilomeetri laiuseni (Häädemeestest Uuluni). Tegemist on kamardunud mölli-ja liivarannaga, kohati kivise moreenrannaga, leidub ka soostunud ning pilliroogu kasvanud alasid. Muldadest valitsevad liigniisked leostunud, leetunud ja küllastunud gleimullad, mis kannatavad aegajalt tõusuvete või tuiskliivade tõttu ning on üpriski väheviljakad. Muld ja taimkate Luidete toitainevaesele liivale on tekkinud leede ja kamarleetmullad, millel kasvavad nõmme ja palumännikud. Luidete taga on tegemist liigniiskuse all kannatavate rabametsade ja sooderikka piirkonnaga, kus laiadel aladel katavad viirsavisid märjad merelised liivad. Levinud on liigniisked, väheviljakad leedeglei ja turvastu nud leedemullad. Soostumisprotsess on perioodiline. Enamik metsaalasid on
lähiümbruses. Väljakaevamiste käigus uuriti enam kui 1700 m² suurusel alal muistseid põllujäänuseid ja lisaks avastati ning kaevati veel mitut kivi- ja rauaaegset asulakohta. Muistsed asustusjäljed on piirkonnas säilinud erakordselt hästi, kuna need on juba minevikus mattunud kaitsvate luiteliivade alla. Ilmselt on siin mängus inimkäsi: liigne põlluharimine, mis metsade kaitseta põllud ja külad tuiskliivade meelevalda jättis nii et need ajapikku liivaluidete alla mattusid. «Teadsime juba varem, et linnuse hoov oli niimoodi liiva alla mattunud, ent sel aastal saime kinnituse, et see katastroof polnud lokaalne, vaid sama moodi on luidestunud ka ümbruskonna iidsed põllud ja külad,» ütleb arheoloog Aivar Kriiska. Lisateadmisi saadi ka piirkonna kiviaegsest asustusest. 1920. aastatel kruusa kaevandamisel
Kavandatud tegevusest, sh. elanikkonna ümberasustamise ning istandike rajamine. Oluline osa maast on lisaks minemas energiakultuuride alla. Metsade pindala üldise vähenemise kõrval on probleemiks, et see toimub sageli kuivades kõrbete ja poolkõrbetega piirnevates regioonides ja mäestikes, millega kaasnevad olulised keskkonnamõjud. Sellistes metsa kasvu jaoks niigi kriitilistes piirkondades viib metsa hävitamine erosioonile ja tuiskliivade tekkele, pöördumatutele veereziimi muutustele ja mulla viljakuse vähenemisele. Ehkki küttepuidu ülemäärase raie ja liigse loomade karjatamise ulatust on raske määrata, on need maakera põuastes või poolkõrbelistes tsoonides metsade hävimise peamised põhjused. Samuti on tulekahjud, kahjurid ja haigused neis maades metsa seisundi jaoks kriitilisteks faktoriteks. Teine piirkond, kus metsade pindala väheneb, on troopilised vihmametsad, millesse on koondunud
· Siirdekalad: meriforell, lõhi, angerjas · Linnud: merelindudest hahk, kivirullija, alk. Teised linnud võivad mujal pesitseda ka väljaspool rannikuid: merisk, naaskelnokk, merikajakas, randtiir, liivatüll jt. Palju mageveelinde ka rannikuil. · Imetajad: viigerhüljes, hallhüljes, pringel. NÕMMED JA LIIVIKUD. VÄIKEELUPAIGAD NÕMMED JA LIIVIKUD Primaarselt või sekundaarselt kujunenud elupaigad liivapinnasel. Primaarne ainult rannikutel, kallastel liivastel setetel (tuiskliivade kinnistumine, kus arenevad nõmmed ja nõmmemetsad). Kõik sisemaa liivikud ja nõmmed on tänapäeval sekundaarse tekkega: eelkõige põlendikud, kus maakamara purustamise tõttu on liiv liikvele läinud. Varem aitas nõmmede levikule kaasa karjatamine, tänapäeval nõmmestuvad ajutiselt kuivad raiesmikud. Erilised keskkonnatingimused: - Tuulised - Kuivad - Suured temperatuurikõikumised ööpäevases lõikes - Vähe taimetoitaineid - Liikuv sõre substraat - Esinevad laiguti
annaabi.ee 
