või olevikust. Mõtted varieeruvad oma võimetusest kuni tugeva alavääristamiseni. Endas nähakse vaid vigu, mis võib viia enesesüüdistus- või patuluuluni. Depressiooni puhul ei paku haigele miski lohutust ega rahuldust, ei tunta millestki rõõmu. Armastustunne, hellus, õrnus lähedaste inimeste vastu on kadunud. Inimeste rõõm ja naer on muutunud vastumeelseks, neile ei osata kaasa elada. Võimetust teistega rääkida põhjendab haige emotsionaalse tuimusena kliiniliselt valulik tunnetus. Tahteaktiivsus alaneb erineva intensiivsusega. Kerge depressiooni puhul on haigel raske end kogu aeg sisemiselt tegutsema sundida. Ka talle antud ülesandeid võib haige teostada osavõtlikult. Raskemal juhul alaneb teotahe niivõrd, et haige tegutseb vaid välisel initsiatiivil. Kõige intensiivsemal juhul istub või lamab haige tundide kaupa liikumatult. Talle ei mõju teiste isikute stimuleeriv kõnelus ega eeskuju. Äreva
Skeletilihased on paarislihased, mistõttu tuleb neid treenida, koormata ja lõdvestada sümmeetriliselt. Ülekoormus selgroo ühes piirkonnas mõjub ka teistele osadele, nii tekitab pikaajaline või ülemäärane õlavöölihaste koormamine ja pinge käte ja abaluu liikumispiiratuse, mis tegevuse korral tingib ka alaselja osa suurema koormamise. Igasugune asümmeetriline asend või tegevus, kui see toimub pidevalt viib tervisehäireteni, mis on tuntavad eelkõige valu, suremistunde ja tuimusena, halbadel juhtudel ka halvatusena. Lülivaheliste diskide kokkukuivamisel alanevad nii selgroo liikuvus kui ka vibratsioonitaluvus, mis on peamiseks põhjuseks, miks autojuhtidel täheldatakse sagedamini selja ja kaelavalusid, kuna lisaks pikale istumisele, tuleb taluda ka mehhaanilisi võnkumisi. Sageli aitab korduv enesevenitus alaselga. Venituse ajal väheneb diskisisene rõhk poole võrra ning disk saab uuesti toituda ja täituda, mis
Kui mõni närv on vigastatud, põhjustab see naha tundetust ja/või lihasehalvatust vastavas kehapiirkonnas (→ ptk „Olukorra ülevaatus, seisundi hindamine ja patsiendi läbivaatus“, osa „Trauma üldosa“). Otsene surve närvile võib põhjustada raskeid ajutisi või püsivaid kahjustusi. Eriti ohustatud on niisugused kohad, mille närvid ristuvad luudega lihastest kaitsmata kohas või läbivad kitsaid kanaleid. Närvikahjustus annab endast kohe märku tundlikkuse kaona (tuimusena) või motoorse halvatusena. NB! Koomas patsientide pikaliasetamisel tuleb iseäranis hoolega jälgida, et närvid ei satuks otsese rõhu alla, sest patsient ise ei suuda oma aistinguid tunnetada. Ka sidumise juures võib liigne tugevus ja pingutamine põhjustada halvatust. Refleksid Refleks on närvisüsteemi väikseim funktsiooniüksus. Refleksiks nimetatakse kehaosa alateadlikku sekretoorset või motoorset vastust tundeerutusele. Refleksi ülesandeks on reageerida
annaabi.ee 
