PATSIENDI PRE- JA POSTOPERATIIVNE ÕENDUSHOOLDUS 1. Preoperatiivne õendushooldus Preoperatiivse õendushoolduse eesmärgiks on patsiendi informeeritus ja turvalisustunne tuimastuse, narkoosi, operatsiooni ja järelravi suhtes; patsient on teadlik taastumise ja komplikatsioonide vältimise aspektist olulisematest funktsioonidest nagu hingamine, köhimine, liikumine ja abivahendite kasutamine. Lõikuskomplikatsioonide riski vähendamiseks on oluline patsiendi võimalikult hea üldfüüsiline seisund. 1.1. Jälgimine ja operatsiooniks ettevalmistus Jälgitakse naha, eriti operatsioonipiirkonna naha seisundit, kuna nahavigastused ja lööbed
ka karvane. Sünnimärk tuleks kindlasti eemaldada, kui see on hakanud muutuma naha pahaloomuliseks kasvajaks ehk melanoomiks. Tavaliselt tehakse seda kirurgilise laseriga või laseraurustumisena. [2] Kõige rohkem kasutatakse tänapäeval muidugi laserit, sest see tagab kõige paremad tulemused ning ka arm jääb minimaalne või ei jää seda üldse. Lasertehnikad võimaldavad neevused kõikjalt komplikatsioonide ja armideta eemaldada. Laseraurustumise korral aurustab CO2-laser kohaliku tuimastuse all need naharakud, mis tekitavad sünnimärki. Kasutatakse kas kohalikku tuimastust või tuimastuskreemi, kuna lasertehnika näol ei ole tegemist eriti valulise protseduuriga, tunda on ainult õrna nõelatorget. [2] Tätoveeringu lasereemaldus On võimalik ohutult eemaldada tätoveeringuid ning püsimeiki, kasutades selleks Eestis ainulaadset spetsiaalselt tätoveeringu eemaldamiseks mõeldud laseraparaati, mis ei tekita põletikku, arme ega kahjusta nahastruktuuri ja karvakasvu.
seda tuleb teha. Kirurg tegeleb patsiendiga ka pärast lõikust: jälgib, kuidas operatsioon õnnestus ja paranemine edeneb, kas ei teki tüsistusi. Mõned lõikused on lihtsamad ja neid teeb kirurg mitu tükki päevas. Mõned aga vältavad pikki tunde ja nõuavad arvestamist kõikvõimalike ootamatustega. Opereerimine on meeskonnatöö. Kirurg töötab koos anestesioloogiga, kes teeb patsiendile narkoosi (tuimastuse). Neid abistavad operatsiooniõed, raskematel operatsioonidel assistentidena ka teised kirurgid. Kirurg ei tohi eksida – temast ei olene sageli mitte üksnes inimese tervis, vaid ka elu. Töökeskkond Kirurgid töötavad põhiliselt haiglates ja kliinikutes. Et operatsioonideks vajaminev seadmestik on kallis, tehakse suuremad lõikused suurhaiglates, kus on nõuetele vastav keskkond ja parem tehnika. Väiksemates haiglates näiteks puuduvad elustamis- jm vajalikud
Närviülekanne sünapsides on oma olemuselt keemiline ja sõltub eriliste keemiliste ainete – mediaatorite – toimest. Seetõttu on NS-i tööd võimalik mõjutada paljude kunstlikult organismi viidud kemikaalidega. Paljude mürkide, valuvaigistite ja rahustite toime põhineb närviülekande mõjutamisel. N: tuimestusaine blokeerib närviülekande hamba valuretseptoritest KNS-i. Kuigi hambas asuvad retseptorid genereerivad vastuseks ärritusele närviimpulsse, ei jõua need tuimastuse tõttu KNS-i. Valuvaigistid pidurdavad närviülekannet, põhjustavad üldist unisust. Ka paljude mürkide toime põhineb närviülekande blokeerimisel, mistõttu katkeb organismi homöostaasi tagavate koordinatsioonimehhanismide töö. Alkohol ja nikotiin mõjuvad närviülekannet ergutavalt. Ka narkootikumide toimemehhanism seisneb närviülekande mõjutamises. Teatud narkootikumide (heroiin, marihuaana) korduval tarvitamisel võib kergesti tekkida