Ooperilauljana oli temas ka piisavalt "showlikkust", et esindada oma maad Eurovisioonil. Juba sellest võib järeldada, et zanritest suudab ta välja kanda nii särtsakamaid kabareelaule, võimsat operetti, kui ka aeglast ja võluvat jazz'i. Ka oma videotel esitas ta erinevatest zanritest lugusid, lauldes nad kõik ideaalselt välja. Üheks suurimaks plussiks, mida laulja juures pean, on käitumine ja olek laval. Krampis ja tuimast lauljast ei saa tulla täisväärtuslikku vokaali. Kehahoiakust ja näoilmetest oleneb suuresti ka hääle võimekus ja puhtus. Malena laulis kogu oma kehaga, tagades sellega suurepärase esituse, millega sai rahule jääda eeskätt tema ise, tema kuulajad ning ka tema fännid, kes seda läbi teleja/või arvutiekraanide jälgida said.
A. H. Tammsaare "Juudit" on autori üks parimaid näidendeid (nende väheste seas, mida ta on kirjutanud üldse), millesse on kätketud eluliselt igihaljad probleemid. See on ka ühtlasi asjaolu, miks on seda näidendit jube selle sünnist saati niivõrd palju mängitud. Peategelane Juudit on tõenäoliselt üks keskealine naisterahvas, kes peab ühtlasi kõige vastuolulisega silmitsi seisma ka oma eale vastavate kompleksidega. See peegeldub eesotsas tema ühesest ja tuimast suhtenivoost nii iseenda kui oma kaaskondsete vastu. Parasjagu on "hõõgumas" mingisugune välispoliitiline konflikt Juudasemaa linnriikide (?) vahel ning paralleeli tõmmates 1941. aasta Leningradi sündmustega oli ka selles kontekstis tunda blokaadi- sündmuste valusat ilmekust. Sellises olukorras on teatavasti inimeste psühholoogiline tasand sellises staadiumis, et hakkab tekkima nn. karjaefekt - inimesed vajavad ükskõik millist
oma ristipoega ka edaspidi. Esialgse hariduse sai Hupel kodus, kus teda lisaks isale õpetasid ka perekonnasõbrad, kapten von Spiessi naine ja tütar Hupel õpib Weimari gümnaasiumis 11-aastaselt asus Hupel õppima Weimari gümnaasiumisse, kus ta veetis kuus aastat. Kool oli üptris halva kuulsusega, sest seal oli liiga palju õpilasi, kellest paljud õppimisest üldse ei hoolinud, ja selle õppemeetodid pärinesid 16. sajandist. Nõnda ei tehtud selles koolis midagi enamat tuimast tuupimisest, valgustusideed, kooli veel jõudnud polnud. Hupeli tegvusest selles koolis andmeid pole, kuid igal juhul sai ta seal piisavalt haridust, et pärast selle lõpetamist ülikooli astuda. Hupel õpib Jena ülikoolis 1754 Kõigest 17-aastasena asus Hupel õppima Jena ülikooli, mis tema ajal oli sattunud küll mõõnaperioodi, ent ometi leidus seal mitmeid valgustusmeelseid professoreid; pealegi oli see ka odav
tulevikuvisioon jäi ometigi pessimistlikuks: olles tunnistanud töölisliikumise langunemist, fasismi tõusu, Vene revolutsiooni mandumist ja kapitalismi õitsengut sõjajärgses Euroopas. Theodor Adorno:Inimesed tahtsid vabaneda loomuseisundi piirangutest ja allutada loodus, kuid praegu on hoopiski tegu inimkonna totaalse ühiskondliku ikestamisega moodsa teaduse, meditsiini ja tööstuse progressi poolt.Progress, mis tõotas vabastada inimesed teadmatusest, haigustest ning tuimast ja nüristavast tööst, suutis aga luua maailma , kus inimesed tarbivad vabatahtlikult fasistlikku ideoloogiat, praktiseerivad teadlikult genotsiidi ja arendavad entusiastlikult massihävitus relvi?Valgusfilosoofia kunagine suur lubadus vabastada inimkond müüdi ja ebausu kütkest on sünnitanud oma vastandi: kõikehõlmavautilitaarse pragmaatilise ideoloogia, mis taandab kõik kvantiteedile ning muudab inimesed objektideks ja looduse numbriteks.Kultuur labastub ja kaubastub ning muutub
annaabi.ee 
