perliidist ja sekundaarset tsementiidist (T"). Sekundaarne tsementiit leidub üleeutektoidsetes terases tavaliselt heleda võrguna või terakeste ahelana perliiditerade vahel või nõeltena nende sees. Malmid Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsiniksulameid.Liigitatakse: 1)Malmid,kus kogu süsinik on seotud olekus-tsementiidis(Fe3C).Süsinikuga seotud malmid,ehks valgemalmid(tuhmvalge värvus( 2)Malmid,kogu C või suurem osa sellest on vabas olekus-grafiidina.Grafiitmalmid. Suure süsiniksisalduse tõttu on malmi struktuuris kõva ja habras eutektikum-ledeburiit või süsinik grafiidina.Seetõttu ei saa malmi survetöödelda,sepistada,ega valtsida.Kasutatakse valusulamina detailida vlamistamisel. Malmi mehaanilied omadused olenevad suurel määral grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest- mida väiksemad nad on,seda paremad mehaanilised omadused. 1.Lihv 2.Lihv
Põhja-Ameerika ida- ja lääneosas esineb kaks sama perekonna liiki, Põhja-Ameerika idaosas, Suure järvistu vetes, 6-7 ühe seljauimega silmu liiki puht ameerika perekonnast ameerikasilmud (Ichthyomyzon) ning merisuti järvevorm (Petromyzon marinus dorsatus). [1,7] Suurima tööndusliku tähtsusega on euroopa jõesilm (Lampetra fluviatilis), kes kasvab kuni 41 cm pikkuseks. Selle silmu selg ja küljed on tumehallid kergelt metalse läikega, kõht helekollane või tuhmvalge. Ta on Lääne-Euroopa levinud Itaaliast Inglismaa ja Põhja- Norrani. Elutseb rannavees ja läheb jõgedesse kudema. [7] Ungari jõesilm (Eudontomyzon danfordi). Keha keskosa mõnevõrra laiem. Imilehter külgmiste hammaste paigutus sarnaneb jõesilmu omaga, väikesi hambaid on rohkem, suuava taga ning keelel lisahambaplaadid, neil on 9-13 teravikku (keskmised on suurimad). Pruunikas. Pikkus 30 cm, eluiga 7 a. Väikestes jõgedes, nugib kaladel, kuid sööb ka orgaanilisi jäänuseid
malmides ei ole malm sepistatav. a)Grafiidi (süsiniku) oleku järgi Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: 1) Malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidi (Fe3C) kujul. Need on seotud süsinikuga malmid ehk valgemalmid 2) Malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus. Need on vaba grafiidiga malmid, mis on tuntud eelkõige hallmalmidena. Valgemalm Niisuguse nimetuse on see saanud murdepinna tuhmvalge värvuse järgi. Mikrostruktuuris on valgemalmi tunnuseks ledeburiit (eutektikum), mis koosneb tekkimisel austeniidist ja tsemendiitist. Eutektoidtemperatuuril muutub austeniit perliidiks (P=F+T) ning toatemperatuuril koosneb ledeburiit ferriidist ja tsementiidist. Kooskõlas Fe-Fe3C faasidiagrammiga liigitatakse valgemalmid järgnevalt: - Alaeutektmalmid struktuuriga P+T''+Le - Eutkektmalmid struktuuriga Le - Üleeutektmalmid struktuuriga Le+T
annaabi.ee 
