Tuhkur ehk tõhk on väike kärplane. Ta on kiskja. Kuulub keelikloomade hõimkonda. Tal on sale ja pikk keha.Tuhkru elupaikadeks on veekogude kaldad ja jõeluhad. Teda võib kohata kaljusel mäenõlval või puujuurte all. Nad on hea ujuja. Oma urud rajavad nad kas kaldavalidesse või siis puujuurte alla. Pesa vooderdab rohu ja samblaga.Territooriumi märgistab tugeva ja spetsiifilise lõhnaga nõre eritamisega. Tuhkur on levinud üle terve Eestis. Arvukuselt on Lõuna-Eestis tuhkurid rohkem ja Põhja-Eestis vähem. Tuhkur on üks parimaid mullakaevajaid. Välimus Tuhkur on pruun . Tema kaela küljed, rind, kõri ja käpad on tumedama värvusedga. Saba on üleni tumepruun.Täiskasvanud emasloom kaalub kuni 0,7 kg, isasloom kuni 1,7 kg, keskmine pikkus koos sabaga (13 cm) on umbes 51 cm ning Toitumine ja eluiga Tuhkrur toitub loomadest, millest jõud üle käib. Tema põhiliseks saagiks on jänesed, pisinärilised ja linnud
sügavusel maapinnast. Rästiklased on harjunud talvitamiseks kasutama näriliste urge või heinahunnikute alust pinnast, kus temperatuur ei lane alla 2-4ºC. Rästikud on harjunud kasutama ühetsid ja samu pesapaiku talvitamiseks. Mõnikord vahetavad nad talvitumispaika. Mõnikord magavad mitu rästikut ühes ja samas urus talveund. Harva on rästikute urus ka vaskuss. 8 OHUSTATUS JA KAITSE Rästiklaste vaenlasteks on mägrad, rebased, tuhkurid ja mõned linnud. Kui rästiku poeg näeb inimest lähenemas siis ta üritab eemale roomat, nagu ka tema esivanemad. Hammustab vaid siis, kui talle peale asutad või teda kätte võtta. Rästiku hammustus on haigusi tekitav ja samas ka väga mürgine. Rästikud üritavad inimestega kokkupuuteid vältida, kui näevad inimest lähenemas poevad peitu või millegi varju. Võib juhtuda ka nii, et me seisame rästiku kõrval, ilma et me ise seda teaks, aga rästik
Oma jahimaadel toimetavad tuhkrud peamiselt öösiti ja üksi. Territooriumi märgistatakse tugeva ja spetsiifilise lõhnaga nõre eritamisega. Segamini võib ajada Käitmine ja liikumisviis on üsna sarnased nugistele ja naaritsatele, kuid näolapp on neil hoopis erinev. Seega, kui satute tuhkrule otsa vaatama, siis ei saa teda kellegagi segamini ajada. Levik ja arvukus Eestis Tuhkur on levinud üle terve Eestis, kuid tema arvuku varieerub niimoodi, et Lõuna-Eestis on tuhkurid rohkem ja Põhja-Eestis vähem. Selle peidulise ja öise eluviisiga arvukust on väga raske hinnata, mistõttu polegi teada palju tuhkruid Eestit oma koduks peab. Eluiga Kuni 5 aastat. Pereelu Tuhkrud sigivad korra aastas, mille tulemusena sünnivad pärast 40 päevalist tiinusperioodi 5-8 pealised pesakonnad. Emapiimast toituvad tuhrkupojad neli esimest elunädalat. Toidulaud Tuhkrute põhiliseks saagiks on jänesed, pisinärilised ja linnud. Lisaks süüakse ka kahepaikseid,
annaabi.ee 
