Tuhkrut vaktsineeritakse nagu koera ja kassi kolme kuu vanuselt marutaudi vastu ning talle väljastatakse Euroopa Liidus kehtiv tervisepass. Lisaks marutaudile tuleb vaktsineerida ka koertekatku vastu esimest korda kahekuuselt, teist korda kolmekuuselt ning siis aastas korra. Olemuselt on tuhkur aktiivne ja liikuv loomake, kes ei talu puuris pidamist ning vajab iga päev vähemalt 4 tundi vabalt jooksmist ja mängimist. Tuhkur on aeglase arusaamaga ja ei taipa väga kähku, mida nõutakse. Tuhkruga tuleb olla järjekindel ja rahulik. Haisunääre Eestis on haisunäärmete eemaldamine keelatud operatsioon, kuna Euroopa Liidu tulekuga hakkasid siin kehtima EL nõuded. Operatsioon ei vabasta lemmikut haisust, sest tuhkrule omapärast lõhna eritavad näärmed paiknevad üle keha. Lõikus ainult hoiab ära võimaluse haisu pritsimiseks. Kui loomakesega ilusti ringi käia, talle mitte haiget teha, siis pole ohtu karta. Tuhkrut ei tasu ebameeldiva lõhna kaotamiseks tihti pesta, kuna
Karjaküla karusloomafarm, kust farmiloomad loodusesse satuvad. Looduskaitseliselt seisukohast on see suur probleem ning ebasoovitava võõrliigi eemaldamiseks loodusest tuleks farm sulgeda (Männil et al.2011). Tuhkru (Mustela putorius) arvukus on olnud suhteliselt stabiilne, kuid liigi käekäigu parandamiseks võiksid jahimehed rohkem keskenduda mingi küttimisele ning eluspüügilõksudesse jäänud tuhkrud vabastada, kuna mink on tuhkruga konkureeriv ning ebasoovitav liik (Männil et al.2011). Märga (Meles meles) arvukuse kohta täpne info puudub, kuna ulukiseires kasutatavad meetodid tema kohta infot ei anna ning mägrale spetsiifilist seiret pole välja toodud (Männil et al.2011). 9 Tabel 1. Põdra, metssea ja punahirve arvukus jahimeeste hinnangu/loenduse kohaselt aastatel 2008-2010 (Männil et al.2011). Põder Metssiga Punahirv Aasta 2008 2008 2008
demonsteeribki M.W.Foxi eksperiment emakalkuni ja tuhkrutopisega. Tuhkur on emakalkuni looduslik vaenlane, kelle ilmumisele reageeritakse kisa, nokahoopide ja metsiku küünistamisega. Eksperimendis avastati, et isekui kui emakalkuni poole tõmmati nööriga tuhkrutopis, sa see kohese raevu ja rünnaku osaliseks. Kuid kui sellesama täistopitud tuhkrun sees oli väike magnetofon, millest kostis kalkunipoja siutsumist, siis emakalkun mitte ainult ei leppinud läheneva tuhkruga, vaid võttis ta enda tiiva alla. Kui magnetofon välja lülitati, siis kutsus tuhkrutopis esile tigeda rünnaku. Sarnast automaatsuse vormi inimestel näitasid oma eksperimendiga selgesti sotsiaalpsühholoog Ellen Langer ja tema kolleegid. Tuntud printsiip ütleb inimeste käitmuse kohta, et paludes kelleltki teenet, saavutame rohkem edu siis, kui pakume välja ka põhjenduse. Uurijad tegid lihtsa eksperimendi, nimelt paluti raamatukogu
erinevad ja ka ühest keelest teise tõlkimisel võib tekkida vigu. Joonis ja alltekst: Kärp ja tuhkur on kaks eri liiki, kes kuuluvad ühte perekonda. Selgitus: Kärp - Mustela Ermina. Esimene sõna näitab perekonda, kuhu kuuluvad kõik kärbisugused loomad. Teine sõna on liiginimetus, mis näitab, et tegemist on kärbiga. Tuhkur - Mustela putorius. Perekonnanimeks on sama mis kärbil ja näitab, et nad kuuluvad samasse perekonda. Liiginimetus näitab, et tegemist on tuhkruga. Ühes elupaigas moodustavad üht liiki isendid populatsiooni Maailmas on väga palju organismiliike ja kõik nad elavad neile sobivas elupaigas. Elupaik on koht, kus valitsevad organismirühma eluks ja järglaste kasvatamiseks vajalikud tingimused. Vaatleme ühte elupaika, näiteks niitu. Seal võib kohata üsna suurt putukat, lauluritsikat. Põhjalikumalt uurides selgub, et lauluritsikaid elab niidul palju. Need lauluritsikad kui ühe liigi isendid moodustavad koos kogumi ehk selle niidu
annaabi.ee 
