Teda ei sallitud, kuna ta oli labane ning töötas kasuema kohvikus, kus teenindas igapäevaselt oma koolikaaslasi. Koolikaaslased mõnitasid teda labaseks orjaks. Koolis oli tulekul suur halloweeni ball, kuhu oli oodatud kõik kooli õpilased. Ballil ei lugend välimus ega populaarsus, vaid riietus. Tuhkatriinu kohtas läbi interneti ühte tundmatut poissi, kes muutus talle aja jooksul vägagi südamelähedaseks. Ta rääkis selle poisiga igapäevaselt. Saabus päev kui poiss soovis tuhkatriinuga kohtuda ning kutsus ta halloweeni ballile. Tuhkatriinu kahtles küll selles, kuid lõpuks ta nõustus. Tuhkatriinu pidi ennast töölt vabaks saama nii, et kasuema sellest teada ei saaks. Seda aitasid teha ta töökaaslased, kes olid väga hoolivad Tuhkatriinu suhtes. Ta asus otsima endale riideid. Üks töökaaslane andis talle ilusa ja suure valge kleidi ning salapärase silmaraami. Tuhkatriinu jõudis ballile. Hetk, mil ta astus saali, sai ta kõige suurema tähelepanu ning valgustuse
laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest. Ta on kirjutanud sõnad ka "Viimse reliikvia" lauludele. Tuntumad on näiteks ,,Põgene vaba, laps" ; ,,Viimne reliikvia" ning ,,Iga mees on oma saatuse sepp" Rummo neljast draamast kõige olulisem on "Tuhkatriinumäng" (1969). Teose tegevus toimub ühel päeval üheksa aastat pärast Printsi ja Tuhkatriinu pulmi. Prints püüab selgusele jõuda, kas ta on ikka abiellunud tõelise Tuhkatriinuga või hoopis peretütrega. See on näidend tõe otsimisest ja selle mõttetusest. "Tuhkatriinumängu" on lavastatud ka New Yorgis, Broadwayl (1971).
Isald saadud võsu istutas ta ema hauale. Kuninga peole tulid kõik ilusad tüdrukud kogu maalt, sest kuningapoeg tahtis omale naist valida. Võõrasema ütles, et Tuhkatriinu võib tulla, kui ta kahe tunni jooksul tuha seest kõik läätsed leiab. Linnud aitasid tal seda teha: Võõrasema käskis sama teha, aga pani sellel korral kaks kausitäit läätsi. Sai kleidi ja kingad ema haual kasvava sarapuu otsas olevalt linnult. Kui keegi teine peale kuningapoja tahtis Tuhkatriinuga tantsida, ütles kuningapoeg, et ei saa, see on minu kaaslane. Tuhkatriinu põgenes kuningapoja eest tuvimajja. Kuningapoeg kohtus tuvimaja juures tuhkatriinu isaga. Tuhkatriinu isa arvas, et ehk otsib kuningapoeg tuhkatriinut. Tuhkatriinu asetas ilusad rõivad ema hauale, kust lind need minema viis. Järgmisel päeval toimus veel uhkem pidu, lind andis Tuhkatriinule veel uhkema kleidi. Hiljem põgenes Tuhkatriinu pirni otsa. Kuningapoeg otsis teda jälle.
Kalliskividega tikitud kuld ja hõbe riided. Maailma ilusamaid kristall kingad. Ristiema manitses kell 00.00 tuhkatriinu koju . Tuhkatriinu õed ei tundnud teda ära. Ta oli nende Kui keegi teine peale kuningapoja tahtis vastu väga lahke. Tuhkatriinuga tantsida, ütles kuningapoeg, et ei saa, see on minu kaaslane. Tuhkatriinu põgenes kuningapoja eest tuvimajja. Tuhkatriinu põgenes koju ja tänas ristiema ja palus, et sa saaks ka järgmine päev peole minna. Tuhkatriinu oli veel uhkemalt riides kui teine päev. Ta oli unustanud ristiema manitsuse. Esimestel
annaabi.ee 
