eksemplari, kuid seda oli vähe ning oli neid, kes raamatust ilma jäid.) _____________________________________________________________________ * - raamatud, mida olen lugenud. 19 3. ARVUSTUSED 3.1 Metsade ja merelaidude mees Ei juhtu just sageli, et kellegi käsikirja lugedes oled valmis vaimustusest või lakke kargama. Seesuguse tuhina elasin üle, kui koostasin "Jutupauniku" teist raamatut - Harri Jõgisalu saatis siis oma "Meri pole mitte ainult paljas vesi" käsikirja. Küllap Eestimaal on vähe kohti, kus Jõgisalu poleks nähtud- kohatud. Hea pungil matkamehe seljakott kukil, tublid matkasaapad või kummikud jalas, tuulest-päikesest vaskpunaseks
mina juurde ja vabastama oma isiksuse selle läbi, et jätab kõik tähtsusetu kõrvale. Inimsuhted idealiseeritud vormis. -Teravdanud aja ja ruumi taju. Püüab mitte silmist lasta tervikut, vähe esemeid ja värve. -Hölderlin on kiindnud nimedesse. Ei kujuta antiikmaailma. -Ainus romaan "Hyperion" Inglise romantism. Inglismaal oli romantismi kujunemine sujuv ja aeglane. Algas läbi gootika, sentimentalismi kalmistuluule, talupojaluule. Inglimaa romantilise tuhina vallandas prantsuse revolutsioon ja saksa mõjud. William Blake väga filosoofiline, avar ja abstraktne maailmanägemus, vormi poolest üsna ootamatu. Palju romantilisi vaateid. Inglise romantism ilmutab koolkondlikkust. Üks koolkond: Lake Poets. Sinna kuuluvad kolm autorit William Wordsworth, Samuel Taylor Coleridge, and Robert Southey. Väikese luulekogu ilmumine: Lüürilised ballaadid(1798). 1800 ilmus teine trükk, mis on inglise romantismi algusdaatum. Kaks autorit ja pikk eessõna
» «Aga ta on ometi ka inimene!» «Õige küll, aga kui inimene end metselaja sarnaseks teeb, siis peab temaga ka sedamööda ümber käidama.» «Ta võib seal tõesti otsa leida.» «See oleks hulgale rahvale suureks õnneks, aga ma ei usu seda. Kurjadel on visa hing. See on kaval rebane, kes ikka nõu leiab. Pealegi ei ole ma teda nii kõvasti sidunud; mõne tunniga võib ta ennast köidikutest lahti rabeleda.» See sõna äratas Agnese kuldses südames äki-lise rõõmu- ja tänutundmuse tuhina. «Te olete hea inimene!» hüüdis ta liigutusest väriseva häälega, ja korraga tundis Gabriel oma käel sooja pehmet surumist. Gabriel jäi järsku seisma. 309 «Junkur Georg, mis te teete? Teie annate sulase käele suud!» püüdis ta naljatada, aga ta hääl jäi kurku kinni, ta värises kõigest kehast. Tema ees seisis uhke rüütlipreili kui vaene patune; silmad maha löödud, paled lõkendava punaga kaetud; tema neitsilik ilu oli sel